Ülle kogemus Tartu külluse sündmuselt
Tore oli sündmusest osa saada! Eelmisel aastal lasin selle võimaluse mööda.
Vastu võttis mind meeldiv muusika. See oli rahustav ja lõdvestav.
Sina toimetasid meeldivalt rahulikult.
Valisin koha. Olen alati ärevil, kui olen üksi ja võõras keskkonnas.
Sündmuse algades vaatasin, et olin ümbritsetud meestest. Ometi oli ju palju naisi kohal.
Sattusin istuma nii, et ma Sind ei näinud. Nägin ainult paremat kätt.
Seda oli huvitav jälgida. Ja ma hakkasin teadlikult vaatama, mida käsi väljendab. Püüdsin tunnetada. Pean end selles väga kehvaks. Mõtlesin, et ma ei pea ju Crystalit tervikuna nägema. Minu vaatenurk oli selline ja olgu siis.
Käsi, mida nägin oli voolav, sujuvalt ja pehmelt liikuv. Ma pole kindel, kas kõike mäletan, millest Sa rääkisid.
Käsi oli väike,sile ja väga pehme. Oleksin tahtnud katsuda lausa!
Randmeliigutus oli väga sujuv ja pehme. Oligi selline tunne, et see käsi toimetab soojas vees. Peopesa oli saali poole. Ma pole jälle kindel, kas ma käeselga üldse nägingi.
Harjutus sisemise naise ja mehega oli huvitav. Minuga ühes pingireas istus noorem mees ja mees kollases, kes oli vanem. Ma arvan. Paarilist otsides oli mees kollases väga krapsakas ja soovis mind paariliseks. Noorem-kes tahtis suvisesse veelaagrisse “meesvaatlejaks” tulla – ütles, et no tema oleks ka tahtnud mu paariline olla. Olin siis “kollase mehe” paariline.
Imelik. See mees oli nii enesekindel, aga harjutust tehes vajus mulle täiega selga, kuigi pidime seljad lihtsalt kokku panema. Pidin oma jõu kokku võtma, et teda püsti hoida. Harjutus ei seisnenud ju selles! Tahtsin talle öelda, aga ei julgenud. Ja igatahes harjutuse lõppedes ütlesin talle, et ta oma koorma õlgadelt maha viskaks. See oli nii raske. Mina ei tahtnud tema koormat kanda. Või oli see minu koorem? Väga segane värk . Ma ei saanud vist pihta.
Kui pidime üksteist juhtima, siis ma eriti teda ei usaldanud. Tundus, et ta tõmbas mu liiga kiiresti tundmatusse. Mis on tegelikult ju ka hea…
Kui mina teda juhtima pidin, siis see mul eriti ei õnnestunud. Tundsin, et vean ta liialt ohtlikult teiste inimeste ja toolide vastu. Juba jõudsin end ka süüdistada sel ajal. Aga siiski väga virgutav oli sellline harjutus. Küllap oli see millekski hea.
Mina aga natuke kahetsesin, et selle noorema mehega seda harjutust teha ei saanud. Mulle meeldis tema lõhn. Ja ta oli mulle lähedal. Ja ikka ma teen seda, mida keegi teine tahab, mitte seda, mida ma ise oleksin tahtnud. St. läksin selle “kollase mehega”, sest mõtle kui tore, mind valiti nii kiirelt. Küllap see pidi nii olema, ega see noorem mees minu vastu ju huvi ei tundnud. Võimalik, et see oli mu soovunelm ainult.
Tore oli kohata inimest, kes on nii inspireeriv! Ei, tegelikult ma ju valetan endale ja Sulle, sest kui inspiratsiooni oleksin saanud, oleksin ka ammu tegutsenud juba?… Sest kui loen postitusi ja nõustun, aga midagi ei tee, siis…
Et see kõik juhtub kellegi teisega ja minuga ei saa ju juhtuda.
Õnneks ma tunnen ka Pärnu veehirmu seljatanud Tiinat, kes on mind ka aidanud ja vahel jalaga tagumikku andnud. Ja väikse imed on hakanud juhtuma ja loodan, et juhtuvad ka edasi. Et ma nende tulemisele teed kinni ei paneks.
Tänan Sind veelkord, et tulid Tartusse!
Palusid tagasisidet,aga kindlasti mitte nii pikka heietust!
Jätkuvat voolamist!
Tervitab Ülle Tartust
