Nad ütlevad mulle, ära ole selline või toosugune.
Sa ei tohi ennast esile tuua, pead olema hall hiireke.
Sa pead tegema ainult ühte projekti korraga.
Sa ei tohi väljendada oma negatiivsust, vähemalt mitte avalikult.
Sa pead olema korralik ja käituma nagu korralik tüdruk.
Sa ei tohi näidata kui sul hästi läheb või sa õnnelik oled.
Sa ei tohi teha pilte kus oled oma tões, väes ja julguses.
Sa ei tohi ehedalt jagada oma tõde ja lugu.
Sa ei tohi olla ehe, pead kandma maske.
Sa ei tohi näidata end seksikalt, sest see on odav ja labane.
Sa pead nägema vaeva, higistama ja käima 9-5ni tööl, et olla edukas!
Sul peab olema koht mida nimetad koduks ja kui ei ole, oled läbikukkuja.
Sul peab olema mees, laps, auto ja maja, et olla edukas.
Sa pead tegema nii nagu raamatute juhendid ütlevad.
Sa pead tegema kõik selleks, et teistele meeldida.
Sa ei tohi uisapäisa käituda, enne mõtle 10 miljon korda kui tegutsed ja lõikad.
Jne jne …
Kuid kui ma seda kõike teeks mida mulle üteldakse läbi sotsiaalse ühiskonna ja kultuuriliste reeglite, siis oleksin juba mitmeid kordi surnud.
…
Siis poleks mind minu unikaalsuses, siis poleks neid talente ja neid kingitusi mida mul on maailmaga jagada.
Kui minu unikaalsuse juurde käib päikeselisus, ja jagamine päikese energiast, ning mitme projekti korraga tegemine ning värviline olemine – siis ma olen mina ise oma unikaaluses. Ja omal platvormil. Mul on oma hääl ja ma räägin, laulan ja ümisen sellega ja kui vaja, siis ka karjatan. Ma ei moonuta oma häält. Sest nii on vaja või nii müüb rohkem. Ma lihtsalt olen see kes olen. See veel ei müü. Kui siis vähesel määral ja seal kus ollakse selleks valmis.
See ehmatab. Nii palju, et osad lausa minestavad… Sest siin praegu loeb see kui hästi keegi reegleid jälgib ja teeb kõike, et teistele meeldida.
Mis juhtub kui me soovime teistele meeldida?
Me libiseme oma platvormilt maha. Me ei ole kontaktis oma väega. Me oleme lihtsalt maskid maskiballil.
Minu vaatenurk ja kogemus on nagu oleks sotsiaalmeedia ülesse ehitatud kursustele ‘ mida teha, et sa inimestele meeldiksid‘. Ja selle taga valem on lihtne – anna neile ainult seda, mida nad tahavad. Põhimõtteliselt võib selle tarkusega muunduda miljonäriks üleöö kui see on valik. Ja selles pole ka mitte midagi paha. Kõik oleneb sinu väärtusest.
Kas mis sinu jaoks on väärtus? Kas olla oma unikaalsuses nii nagu oled ja läbi selle elada ja luua või olla mask miljonite maskide seas kopeerides kõike enda ümber olevat?
Aga mingi hetk võid ärgata ja süda on tühi. Sest see polnud sina. See oli sina, kes soovis teistele meeldida. Mis siis selles paha on? Paha ei olegi midagi, lihtsalt on see, et sind ennast pole kodus sinu kehas ja olemuses. Sest kõige suurem hirm mis enamusel meist on, on MA EI MEELDI TEISTELE. Võibolla tõesti inimesed, kelledel on supertugev enesekindlus ei maadle sellega, aga enamus maadlevad selle teemaga päris ohtralt.
Mis juhtuks maailmaga kui igaüks oleks oma unikaalsuses ja väljendaks seda täielikult iga hetk, mitte ainult salaja ja uste taga?
Ja mida tahab üldsus teha selliste inimestega?
Nad kõrvaldada. Sest vaba inimene on ohtlik. Kui kõik hakkavad vabalt toimetama, kes siis kontorites tööle käima jääb? Kes jääb nõusid pesema? Kes jääb prügi vedama?
Edukas inimene, eriti materiaalselt edukas inimene, on eriti ohtlik. Siis tuleb teda mustata, ning kindlasti mingi kuulujutt välja mõelda. Halvimal juhul tuleb ta kõrvaldada. Kas wodoo või siis muude tehnikatega. Sõna otseses mõttes füüsiliselt kõrvaldada.
Aga unikaalsed inimesed on tugevad.
Unikaalsed inimesed on sitked nagu pajuvitsad.
Unikaalsed inimesed usuvad iseendasse.
Unikaalsed inimesed usuvad ka kõigisse teistesse maailmas.
Unikaalsed inimesed usuvad, et neil on võime luua väärtust maailmale.
Unikaalsed inimesed elavad täiega.
Unikaalsed inimesed loevad unikaalsete inimeste postitusi.
Sest kui nad seda teevad, tunnevad nad, et nad on lõpuks jõudnud koju.
Kus nende talendid ja oskused, kus nende originaalsus saab vastu võetud ja emmatud.
Kus nad võivad olla need, kes nad on oma imepärases unikaalsuses.
Unikaalsed inimesed hoiavad kokku.
Unikaalsed inimesed ulatavad käe neile, kes on kuristikku kukkund.
Unikaalsed inimesed naeratavad iga kord kui kukuvad.
Kui nad üldse kukuvad, sest nad on kogu aeg teadlikud.
Unikaalsed inimesed elavad.
Unikaalsed inimesed elavad oma unistust,
julgevad olla nemad ISE, kodus iseenda kehas ja olemises,
kus süda ja mõistus on abielus koos keha ja vaimu ning meelega
isegi kui kogu ülejäänud maailm neile selja pöörab,
siis nad jätkavad julgelt oma tantsu tantsimist.
Sest tuleb kord päev kus surfilaud sobitub õigesse lainesse ja maailm keerdub unikaalsete inimeste keskmesse. Sest nemad on need, kes hoiavad selle planeedi saatust iseenda kätes.
Me kõik oleme unikaalsed. Ainult mitte kõik pole veel ärganud oma unikaalsusele.
Kui me ärkame oma täielikus unikaaluses, siis pole enam mitte kellegagi võidelda ja mitte midagi karta, siis pole kellelegi vaja meeldida.
Oled sina ja sinu trumpäss – sinu unikaalsus, mis on ainukordne ja kordumatu. Valmis maailmale näitama oma pärleid!
Jaga minuga, kuidas on sinul lood iseenda unikaalsuse embamisega?
