Lahkusel on kombeks ringi käia ja tagasi tulla nagu bumerangil. Jagan oma kogemusi sellega.
Kui viimati pikemalt Eestis elasin ja oma korteris elasin, siis sain sageli kogeda seda, et kui tagasi tulin, oli mõni hea sõber või sõbranna haldjana mu kodu ette valmistanud mu tagasitulekuks. See tunne oli võrratu. Värsked lilled vaasis, puhas kodu ja mõnikord isegi täis külmkapp ja soe vann ootamas! Milline lahkus! Üks kord olin täiesti kindel, et üks kahtlusalune on kindlasti end ise kuskile voodi alla ära peitnud. Kahjuks ei olnud, aga sain jaole, kes selle heateoga hakkama sai.
Nüüd sain ise kogeda kuidas on seda pakkuda teistele. Nüüdseks juba kaks korda olen korrastanud siin kahe pere majad nende tagasitulekuks.
Majad on toredad nii nagu ka aiad ja koduloomad, aga nendega on nii palju tööd. Väga sageli kui majavalvamise lõpetan, siis küsin endalt jällegi, et maja on tore ja pakub turvalisust ja kindlust, aga samas võib see sageli meid omama hakata ja mõnikord täiesti ankurdada. Siin pole veel nii hull, aga Eestis on ju ka veel talved, kui peab hoolitsema kütmise eest.
Majavalvamine on siin väärtustatud amet. Osad inimesed küll vaatavad nende inimeste poole oma hukkamõistuga, aga osades kohtades on isegi see täiesti registreeritud ettevõtmine ja head majavalvajat, keda saaks usaldada, kes oleks puhas ja korralik ning aus polegi sageli nii lihtne leida. Inimene kogub oma tagasisidemed kokku ja nii sillutab endale teed üks tööots teise järel. Hawaiil tean paari inimest, kes nii elasid mitmeid aastaid. Ning sedasi saab oma kulusid hoida minimaalse peal, samas kui tegelikult teed natuke tööd selleks, et elada majutuses soodsalt. Mis selles siis nii väga paha on? Mõlemad pooled saavad võidu.
Siinses majas oli vaja lilli kasta väikses aias. Kassi oli vaja toita kaks korda päevas ning kuna maja oli suur, siis ka üsna tihti koristada, sest kui uksed ja aknad lahti, siis tuli tolmu igalt poolt sisse, nii et tuli ikka lapiga üle käia. Igapäevaselt võibolla 1- 2 tundi tööd. Kui ma oleks viimase maja ise rentinud, oleks see mulle maksma läinud ca 2000 dollarit kaks kuud. Nüüd sain panustada – ära hoida suurema veelekke, kassi eest hoolitseda (pidi arstile minema) ning hoida lilled toidetud. Ise nautisin luksust olla üksinda ja vahest külalisi kutsuda ja toimetada oma erinevate projektidega.
Nüüd korrastasin maja pea 2 päeva, et kõik saada valmis ja korda. Igasse erinevasse tuppa lilled, põrandad said lausa läikivpuhtaks, kõik suuremad põrandapinnad veel suurema veega ja puhastavate ainetega üle. Nipet näpet siin ja seal. Lasin veel puhastada helidega ja lisaks veel ka energeetiliselt. Pererahvas jõudis koju ja nende jaoks oli see esmakordne kus oli nii suurepärane vastuvõtt. Lisaks veel mõningad väiksed kingitused minult ja imelistelt eestlannadest jumalannadelt. Tänulikkus oli südamest voolav.
Kui töötasin koristajana Norras (5 aastat et omale taskuraha teenida) siis kuna panin igasugu lisasid iga kord inimestele juurde kus koristasin, siis neile meeldis see nii väga, et nad soovitasid kohe oma tutvusringkonnas ka. Ühel hetkel oli mul käsil ca 30 objekti kuus. See on päris palju, eriti kuna see toimus vaid poole kohaga. Olen näinud igasuguseid kodusid, inimesi. See on megakogemus ja nii seinast seina.
Nii, et täna sain lahkuse bumerangi tagasi lennutada, nii et ring saigi täis. Väga hea tunne on südames. Mõtlesin, et mis oleks kui iga inimene vaataks iga päev mis veel on võimalik ja pakuks ning jagaks killukest oma lahkusest? Mis siis saaks lahkuse rignkäigust?
Anna teada, mis sina arvad lahkuse ringkäigust?
