Paljud inimesed kirjutavad alguses raamatu ja siis teevad filmi. Minu elu on aga juba nagu film, millest võiks kirjutada raamatu. Minu iganädalased blogid on igale lugejale väikesed filmilõigud. Selle nädala blogi võtab kokku viimased NYCi võtmed ja mõtisklused. NYCiga on mul vist tekkimas täielik armastussuhe. Ta hoiab mind, erutab mind ja avardab ning kasvatab mind. Seekord oli seal olla eriti lahe, kuna olin seal ilma hirmuta. Järgmisel nädalal kirjutan oma tähelepanekutest tagasijõudmisest oma kodumaale Eesti.
Vaimu kuulamise kingitused loodusest
Olles teel Euroopasse nägin filmi ‘Be Wild’ ja nii huvitav oli armas äratundmine nähes filmi peategelast tegemas läbi seiklust endasse läbi looduses olemise, mis on tänapäeval inimeste orbiidilt täiesti kadumas. Oleme väga ära linnastunud ja ei veeda looduses väga palju aega. Mäletan oma esimest üksinda mägedes suusatamist, vist oli aastal 2005. Ma olin nii hull, et võtsin ette ühe pärastlõuna ja suusatasin üksi ühte fjordi vaatama (üksi ei soovitata kaugele suusatada ohutuse pärast). Olin seal mõned tunnid, tegin lumme lõkke ja tulin tagasi. Kui sellega hakkama sain, olin kindel, et olen võimeline ka hakkama saama nädalavahetusega.
Selleks, et ikka kindlam olla, kutsusin ka ühe Portugali akadeemikust sõbra kaasa. Tema suusatamiskogemus oli aga praktiliselt olematu. Olen aastatega kogenud looduses viibimise puhul kuivõrd meie mõtted ja veendumused loovad välist ilma. Temaga oli sama. Läbi hirmu sattusime lumetormi, mis tegi telgi ülespaneku lumme väga raskeks. Eriti kuna varustus, mida arvasin omavat polnud üldsegi see, millega olin juba tuttav, vaid kellegi teise oma. Öösel mõtlesin, et üsna tõenäoliselt külmumegi ära, kuna nii külm oli (-15C). Kuid õnneks teades trikke oma eelnevatelt lumistelt mägiseiklustelt oma norrakast mägisõbraga, saime sellest ööst läbi ja järgmisel päeval paistis päike ning kogu torm tundus nagu karm unenägu. Teel fjordist väja murdis portugaallasest sõber ära oma suusa, mistõttu jäime maha oma viimasest bussist ja pidime tellima takso.
Peale seda seiklust otsustasin, et lähen juulikuus üksinda mäe otsa, Põhja-Norras, Tromsö lähistel. Ma olin saanud ühendust ühe mäega, mille otsas oli väike oja ning kus oleks oma telgiga turvaline olnud olla. Tung minekuks oli nii tugev, et mitte miski ega keegi ei saanud mind peatada. Aasta oli 2007 juuli algus (8 aastat tagasi). See oli väga oluline 2 nädalat minu elust. Nüüd alles mõistan selle tähendust.
Ma sõitsin sinna jalgrattaga läbi keskööpäikesest pakatava valguse. Mägedest mööda vuhisedes ja kuulates vaikust, mille sarnast ma polnud kunagi kuulnud. Mäkke ronimine oli aga suur katsumus, kuna mul oli liiga palju kotte ja asju. Mõtlesin välja süsteemi ja liikusin 10 meetri kaupa ja kott koti kaupa. Tõus oli päris keeruline ja võttis aega. Aga kord kui ülesse sain, siis tähistasin seda väikese lõkkega.
See 2 nädalat muutis mu kogu järgnevat elu täiesti kardinaalselt. Ma õppisin väga palju enda kohta. Energiad andsid mulle mu uue nime, tuleviku nägemuse ja suuna. Ma sain aru kui täis ma olin oma elu toppinud praktilist sagimist ja kuidas ma ei saanudki oma vaimu kuulata, sest ma ei andnud talle ruumi rääkida.
Seal mäe otsas sain ka aru kui segamini oli minu loomulik temperatuuri regulaator minu kehas, kui vähe ma tegelikult vajasin süüa, kuna ma paastusin, kui vähe vajasin und kui olin looduses, kui imeline on vaikus ja elu ilma internetita. Kui võrratud on päikeseloojangud mäe otsas Põhjamere taha, kus päike vaid riivas mägede otsi, ilma selle taha pugemata ja kui tore on olla üleval päikesega koos 24 tundi. Kus vaikus oli nii pakatav, et võisin kuulda omaenese vere liikumist oma kehas. Kus ma kohtusin endaga. Moel nagu ma pole kunagi kohtunud. Kus dushiks oli otse taevast alla sadav vihm, kus aega oli nii palju, et pilvede loendamine oli mu peamine hobi.
Tänu sellele, mida mu vaim mulle juhatas, muutus mu elu, said algused suuremad muudatused isegi mitmel maal ja väga paljudel inimestel ja loomulikult läbi mitmete minu loodud võimaluste ja muutus ka minu enda tulevik. Tänu sellele kuulamisele olen täna seal kus olen ja olen see kes olen. Tänu sellele on mu elul sügavam kvaliteet ja tänu sellele olen ma väga palju kogenud.
Viimaste nädalate seiklustega olen ka aru saanud kui palju oma elu jooksul olen oma elu raisanud sellele, et olen proovinud sobituda kas siis ühiskonna või teiste poolt püstitatud kastidesse ja kuidas see on alati lõppenud ebaõnnestumisega. Nüüd otsustasin, et võtan vastu uue katsumuse – et julgen tõeliselt olla mina ise ja luua oma ruum just nii nagu mulle sobib ning läbi selle panustada maailma muundumisse.
See on olnud väga huvitav seiklus ja olen tähele pannud kui raske see tegelikult on. New Yorkis kohtumistel käies panin tähele kuidas inimesed otsivad oma ideaal inimest ja kui kellegagi kohtuvad, siis tegelikult ei kohtu selle inimesega, vaid oma projektsiooniga ning kohtumisest saab tegelikult ülekuulamine ja plusside ning miinuste lugemine. Olid vaid väga vähesed inimesed, kellega sain olla tõeliselt mina ise.
Sain ka teada, et kui ma kellegagi koos elan, isegi kui vaid paar päeva, saan ma nendest piisavalt palju teada, et aru saada mis on tuleviku võimalused ja kas üldse ongi. Uue ajastu vaim viskab kohe kogu info lauale, nii et ei pea ennast kuskile suhtesse ära uputama või siis ära kaotama mitmeks aastaks. Saab paari päevaga selgeks.
Mida rohkem olin ja olen see, kes ma tegelikult olen siia tulnud olema, seda rohkem hakkas maagia mu elus taas kord voolama. Mu maagiline surfilaud oligi üsna ära tolmunud. Selleks, et seda taas kord aktiveerida, oli mul vaja tegelikult reisida. Reisimine on andnud mulle perspektiivi iga nurga pealt. See hoiab mind värskena. See toimib minu jaoks.
Muutumise embamine ja preemiad
Täna kui sisenesin lennukisse oli õhus tunda põnevust. Kui ma oma koha ülesse leidsin, ootasin minu kõrvale istuvat inimest. Kui ta kohale jõudis, palus ta minult teenet, et kas ma saaksin istuda teisele poole, kuna siis ta saaks istuda koos oma partneriga.
Rida oli sama, ja kuna kõrval naeratas vastu väga lahke naine, siis tegin selle ära. Huvitav jällegi on tegu 33 ehk number 6ga ehks voolamise ja vee elemendiga nii nagu New Yorki lendamisega. Sedakorda sattus minu üheks naabriks naine Poolast, kes tegelikult elanud 20 aastat New Yorgis ja nüüd oli teel oma suvepuhkusele Euroopas. Kui imeline. Temast õhkus rõõmu ja sära, ta oli terve 9 kuud oodanud oma puhkust. Milline ümberkorraldus! Natukese aja pärast oli aeg sööma hakata.
Kuna tegu oli üliodava lennupiletiga, siis jäi mul kogemata kontrollimata toidu tellimine. Kui tuli söögi aeg, siis taheti mulle toitu tuua, aga siis saadi aru, et kuna vahetasime kohad, olid asjad segadusse läinud ja sain teise reisija tellitud toidu. Kuid stjuard arvas, et ta võib mulle vaadata taimetoidu kui üle jääb. Ja tõsi ta on – 15 minuti pärast sain täis toidu lauale, ilma selle eest maksmata! Ning mis on veel kõige huvitavam on see, et ilma küsimata, saabus toit lauale ka hommikul!! Ei saa olla võimalik, et kahel viimasel lennul on juhtunud sama muster – ehk siis kui ma olen läinud muudatusega kaasa ilma vastu punnimata – on universum mind lausa selle eest premeerinud!
Ja mõtelge kui palju te igapäevaselt punnitate muudatustele vastu ja kui mõttetu see on ja kuidas sellest saaks hoopiski imelisi võimalusi luua.
Hiljem läksin tualetti ja välja tulles sattusin rääkima väga vahva mehega, kes tuleb Eestisse külla ja kes andis mulle ka oma visiitkaardi – millel kirjas et ta töötab New Yorki osariigis, mida kutsutakse ‘võimaluste osariigiks’. Meie vestlus oli väga lühike, aga konkreetne. Pakkusin ennast kohalikuks giidiks kui nad seiklevad siiakanti.
Täna hommikul oli veel üks väga lahe kogemus samal teemal. Ma kutsusin ühe oma sõbra endaga kaasa surfama Rockaway rannale. Ta alguses kahtles, et kas tulla, et väga suur rahahäda ja et ta peaks ikkagi hoolitsema selle eest, et tööd saada, selle asemel, et lõbutseda.
Ma rääkisin talle ühe loo kuidas ma Hawaiil olles läksin kõigepealt randa ja tegin oma ujumise ära ning alles peale seda tuli mulle iseeneslikult võimalus kellegagi seanss teha ja ka raha teenida.
Ta oli väga kahtlev selle suhtes. Ta oli ookeanis vist küll vaid 10 minutit surfilauaga ja sai isegi lauaga paar tiiru surfiliugu teha ning tegin talle ka veel Access Barsi seansi kui talle helistaski ühe uue koostöövõrgustiku juht, kes isegi küsis ta käest, et kuule, kas sul on veel mingit abi vaja. Ma saaksin sind aidata. Ta ei uskunud kuidas see võis juhtuda ja nii ruttu. Usalda ja kulge on uue ajastu sõnum.
Enamus inimesi loob oma elu minevikust lähtudes või sellest mida nad juba teavad. Enamus inimesi kardavad muutuda ja hoiavad kinni vaid sellest, mida teavad. Ometigi on nii minu elu kui ka paljude teiste julgete elu näidanud, et kui sa tõeliselt minna lased ja oma rida ajad ja oma väärtuse paika paned, vormuvad asjad kujul ja voolamises mis muul moel pole võimalik.
Näiteks oli meil ka väike arutelu, et miks on nii, et kui New Yorgist läbi reisida, siis asjad voolavad ja on kerged ja siis kui seal elada muutuvad asjad keeruliseks ja raskeks?
Üks põhjustest võib olla see, et kui me reisime, oleme voolamises ja rohkem avatud võimalustele ja rohkem hetkes kohal. Kui me oleme voolamises, ei ole kõik nii staatiline, stoiline ja kinni. Kuidas nüüd luua elu vastavalt oma valikule, kas elad ühes kohas või erinevates kohtades, aga oled kogu aeg voolamises ja avatud võimalustele valmis. Kõik on ikkagi meie peas kinni. Mida rohkem ära kustutada faile meie peast ja olemusest mis ei lase iga hetk muutuda ja elada hetkest lähtuvalt, seda kiiremini muundume ja seda kiiremini saab elu meiega koostööd teha.
Selle loo kohta on veel paar isiklikku lisalugu, mida jagan vaid oma Külluse Taaskäivituse ja Matsalu suvelaagri sündmustel.
Kodune ülesanne
Katrin Haiba jagas ühte väga armast mediatsiooni maanduseks. Kuna ma praegu näen, et see on väga paljudele inimestele probleem, siis tasuks proovida!
Kujusta ette, et sa oled väga ilusas looduslikus kohas ja istud seal. Maanda ennast nii, et saad maaga üheks ning sa muundud mäeks. Su mäe tipp saab olema su südames, mitte su peas. Pea on taevas.
Mis see meditatsioon teha annab, ongi see, et aitab maandada ja samas ka ühenduda rohkem oma südamega. Mida aeg edasi, seda vähem lubab uus energia meil luua vaid peaga. Edukamaid ja kõige võimsamad saavad olema need kes teavad kuidas nende kahe vahele sild ehitada ja koostööd tegema hakata ning need kaks poolust omavahel kokku sulatada. Mida vähem vastupanu osutada, seda kiirem on voolamine, uued muutused ja imed.
–
Olen Crystal Ra Laksmi. See on mu nimi, mis tuli mulle Norras mäe otsas 8 aastat tagasi. Kes ma tegelikult olen? New Yorgis olles tõdesin, et ma ei oska ennast enam defineerida. Võttis aega, et selleni jõuda.
Tegelikult on aga defineerimata elamine, defineerimata suhted üks uue ajastu peamisi essentsiaalseid allikaid. Sest siis pead iga hetk end uuesti ja uuesti avastama. Muundud jõeks, kuhu ei saa mitu korda astuda. Muutud tilgaks, mis on osake ookeanist seda mitte ainult tunnetades vaid ka elades, kus kõik on su käeulatuses ja kus kõik on võimalik. Ja kui see päev koidab, on kogu maailm sinu!
—
Kui sa oled sellel suvel Eestis, kas alaliselt või siis läbisõidul ja tunned, et minuga kohtumine võiks sind inspireerida ja sulle panustada ja kui sa arvad minu soovitused ja isegi indivduaalne konsultatsioon pakuksid sulle huvi mu Eestis oleku ajal, võta minuga ühendust. Oleks väga vahva koos töötada ja uusi võimalusi luua!
Kui see lugemine pakkus sulle inspiratsiooni, siis palun jäta oma email siia.
Minu suvekalendrist Eestist loe siit:
Esimese nädala jooksul 8ndast kuni 13nda juulini võtan ka vastu inimesi Tallinnas. Juba on esimesed kliendid ennast kirja pannud. Kui soovid olla esimeste hulgas, et saada tunda kvantum ümberhäälestust nii nagu ka Mehhiko kristall ja kuldenergiaid, siis vali siinsete teenuste alt, mis sulle sobiks. Kui sul on katsumusi anna teada ja vaatame, mis võimalik on. Alustada saad siis Külluse Taaskäivituse sündmusega ja sealt edasi on sinu teha kui palju küllust julged vastu võtta.
Suveretriidist Matsalus 24 – 26 juuli loe siit
Kui sooviksid mind Eestis suvesündmuste korraldamisega aidata, siis anna sellest mulle teada siit!
Jaga minuga ka oma mõtteid tänasest blogist! Imelist kulgemist sulle!