Naiste sündmus Eestis oli ettevalmistus sellele vastuvõtmise energiale, mida saime kogeda Türgi turismireisiga. Seekordses blogis jagangi oma Türgi reisikogemusi ja ka näpunäiteid, mis võtmeid saab ka iga lugeja sellelt kõrva taha panna.
Kuna ma nägin, et mida aeg edasi läks, seda rohkem tööd mul tekkis, et kui ma ei tee mingit pausi enne kui ära lähen Eestist, siis üsna tõenäoliselt põlen läbi.
Probleem on selles, et kui sa teed kogu aeg seda mis sulle meeldib ning üksnes ainult seda ja inimeste elud sellest muutuvad, pluss nad muutuvad säravateks majakateks, siis see innustab nii vägevalt toimetama, et magamine tundub täielik raiskamine ning kui ma ei peaks magama, ma töötaks ja toimetaks kogu aeg. Kuid keha andis mitmeti mõista, et pausi on vaja.
Tuli võimalus soodsalt minna Türki. Kutsusin kaasa oma hea sõbranna ja koostööpartneri Kaidi Kirsi. Kuna me oleme palju aega viibinud koos ja väga palju ette võtnud koos siin Eestisoleku ajal, siis oli see loomulik valik. Enne seda olime just koos läbi viinud eduka nädalavahetuse koolituse, kust tuli ka lisaküllus seikluse jaoks. Seiklus oli 1 nädalane ning peamiselt Antalya Türgi riviera piirkonnas.
Me leppisime kokku, et ainult paneme Fbsse pilte, aga läpakad jätame koju. Et mul ei tekiks kiusatust tööd teha, siis ma veel andsin arvuti täitsa ka hoolduse ülevaatusele. Nii need kaks töönarkomaani siis Türki seiklesidki.
Reis toimus Nikal Traveliga. Minu sügaval olemuses tunnetasin, et vajasin vähemalt 3-4 päeva ja just alguses sellist lamamist rannas, mitte midagi tegemist ja siis seikluseid. Programm oli aga kokku pandud hoopis teistmoodi ja peamine fookus oli eksursioonidel kuni pea viimase päevani.
Aga minu vajaduste kohta sel puhul isegi ei küsitud, sest sedamoodi turismireisid toimivad ju teisiti. Lõpuks pidin lihtsalt ise tegema omaloomingut, et saada seda mida mu keha vajas. Huvitav oli aga see, kuidas siis hakkasid giidid meid manipuleerima. Nii kurb on kui iga puhkaja on giidide silmis vaid rahanumbrid, aga mitte inimene, kellel on omad vajadused. Vana mina oleks lihtsalt kuulanud giidi ja oma vajadused maha surunud, aga uues energias ja sügavalt kristalliseerununa ei läinud see mitte. Võtsime ühe lisapäeva päikeses olemiseks ning tühistasime ühe eksursiooni päeva. Parim valik terve reisi jooksul!!!
Türgi on oma olemuselt väga põnev maa oma kultuurilise ajaloo ning ka looduse ja inimeste poolest. Kurb on aga see, et turism on teinud sellest ülimalt kommertsliku koha, kus isegi veepudelit on raske saada alla 1 euro. Sedasi me müümegi mitte ainult maha oma kultuurid, vaid ka oma hinged. Antropoloogilise taustaga mõistan seda isegi sügavamalt kui ehk tavainimene.
Türgi inimesed on väga ehedad ja väga temperamentsed. Kui vaatasime ajaviiteks õhtuti Türgi televisiooni, siis kõik filmid olid türgi keeles ja rääkisid perekondadest. Pereelud tunduvad olema täis väga suuri pingeid ja kannatusi. Sage on see, et mehel on palju naisi ja enamus sellest varjatakse. 
Kuigi mehe au on suuremas keskmes kui paljudes teistes kultuurides, tundus mulle, et väga paljud mehed sellest väga ei hooli. Kui nähakse võimalusi, siis haaratakse sellest kinni. Isegi minul oli seda võimalik kogeda. Minu taipamine oli aga see, et kui vana Crystal oleks sellega kergelt kaasa kulgenud, et seiklusega end toita, siis uus enam mitte.
See tundus täiesti mõttetu suhteseikluse Mc Donalds ja mitte üldsegi ei jätkusuutlik ega ressursiteadlik. Ma sain aru, et olen nüüd ikka nii tantristlikult heas mõttes ära rikutud, et tahan ja valin vaid gourmet suhte lähenemist endale kui kuningannale. Vahe oli aga nüüd selles, et selle mehe jaoks olin ma vist üks esimesi meie kandi naisi, kes seikluse konksu peale kohe vedu ei võtnud, vaid ütles uhkelt ja viisakalt – ei aitäh ja edu sulle.
Aga Türgi kultuuri osa on see, et eid ei võeta tõsiselt. Selle ei tõeline kohalejõudmine võttis aega 4 päeva ning lisaks siis hakkas tulema teise osapoole poolt karistusi ja manipuleerimist, mis on väga ebaküpse inimese käitumismustrid. Ja see inimene ei teadnud midagi ruumi hoidmisest ega energiate tõmbamisest.
Kui samas tegin mõned päevad hiljem oma tantrasõbraga kolmandate silmade kokkupaneku ja sulasin 2 sekundiga temaga üheks ilma mingisugusegi seksuaalkontaktita. Jah me oleme erinevad ja inimesed on erinevad, nii nagu ka vajadused. Aga seni kuni sa ei anna universumile ka täpselt teada mida sa tellid ja vajad, ei oska ta sulle ka seda pakkuda. Kui tuleb pool fabrikaat või katsumus, siis tuleks oma tellimused üle vaadata ja täpsustada.
Kodune ülesanne
Kui su elu viskab sulle ka sedasorti võimalusi, siis küsi neid küsimusi:
1. Kas antud võimalus avardab mind ja on jätkusuutlik ka pikemas perspektiivis või lühike kiirtoit mu seikluste pärlikeesse?
2. Kas antud võimalus tundub, et toidab mu sügavamat olemust?
3. Kas ja kus on minu piirid ja kas ja mida peaksin tegema, et neid austada ja ennast hästi tunda?
Mis on väga huvitav asi nende meestega, et kui sa neid taga ei aja, hakkavad nad igalt poolt välja ronima ja hoopiski sind taga ajama. Alates lapsepõlvest kuni kõikide viimaste kontaktideni välja. Nad tulevad sealt kust ei ootagi. See on üllatav, aga ka arusaadav, kuna energia on kutsuv, aga selles pole enam jahtimise energiat. Kõige eemaletõukavam on jahtimise energia. Seda saab ja peab teadlikult maandama. Türgis on meestel väga palju jahtimise energiat.
Olime väga palju sõidus, aga vaatamisväärsusi jagus – nagu Olümpose jumalate mäest (türgi keeles tähendavat puidu mäge (ingl k timber mountain) – oletavasti kuna seal kasvab palju seedripuid väga kõrgel üle merepinna), kus andsime oma tellimused jumalatele edasi ja kus tõesti tundus nagu me oleksime saanud puudutada kikivarvul tõustes pilvi. Energia oli selle mäe otsas väga võimas ja vaba ning jällegi oleks mu sooviks olnud, et oleks seal saanud olla natuke kauem kui vaid mõned loetud minutid.
Huvitav sarnasus on osade mägedega minu eelmise aasta sarnasel ajal tehutd pildid Suurest Kanjonist. Aga nüüd kui oma pilte vaatasin, siis vaatas sealt vastu enesekindel, oma julguses ja väes olev naine võrreldes vastandiga eelmisel aastal. Selline vahe on kui elad oma elu iseenda tingimustel ja julgusest ning südamest.
Teine suur ja lahe seiklus oli piraadilaevaga seiklemine. Olin omas elemendis. Ma sain lõpuks ometi päikest, mida polegi eriti viimased 4 kuud näinud. Lisaks ka naha soojaks, nii et ka kondid said sooja. Kuid vesi oli küll ülikülm, ca +18 kraadi.
Vaatepilt merelt oli aga väga ilus, vaimu toitev. Vesi oli selge ja maski ja snorkliga oli lahe teha väikseid trikke. Koralle ei olnud, ning delfiine ka ei näinud. Aga keha vabanes nii paljustki negatiivsest ja iniminfoväljast, millest ilma looduses ja soolavees olemiseta on väga raske vabaneda. Nii et tulin veest tagasi nagu tõeline merineitsi. Naeratus näol, kergem ja puhtam tunne põues.
Peale seda oli suur ja pikk sõit üle Tauruse mägede. Meie eestlannast giid oli väga põhjalik ja rääkis tee peal väga paljusid lugusid nii Türgist, kultuurist kui ka kommetest. Kuna ma olen ise ka Taurus, proovisin seda tunnetada ja endassse ammutada. Ju mul oli siis kristalliseerumise loppfaasi detailideks seda ka vaja endasse tõmmata.
Järgmisena jõudsime Pamukkalesse, kus asuvad valged soolamäed ja ka mineraalidest rikastatud soojavee vannid. Jõudsime sinna õhtul, oli juba jahe ja ei näinud väga midagi. Türgi keeles tähendab see kohanimi ‘puuvilla kindlust’, mis asub Denizli provintsis.
Siin asuvad maailma kuulsamaid soojavee allikad, valged mäed ja platood, mis on vormitud eriliste mineraalide poolt ja ka vee voolamise poolt. Selle jalamile oli ehitatud ürgne linn Hierapolis, mis on kogupikkuses 2700 meetrit pikk, 600 meetrit lai ja 160 meetrit kõrge. See on nähtav isegi Denizli linnas, mis on 20 km kaugusel.
Hotell kus ööbisime oli väga omapärane, aga väga külm. Käisime ka soojavee basseinis, aga +32 vesi kaotas oma efekti kui väljas oli +15 kraadi. Sain seal väga külma, nii et õhukonditsioneer ja külm õhk tegid oma töö, nii et nüüd veel isegi puhastan oma nina sellest.
Võtsin kaasa Türgi nohu. See on teistsugune. Pikalt kestev ja ühe poole peal peamiselt. Kuna ma olen viimased talved troopikas olnud, siis hommikune külm oli mulle liig mis liig. Siis viidi meid Hierapolise mäe peale ja seda ka varahommikul, seega oli päris jahe.
Seejärel soojendasin oma jalgu soojavee vannides, mis mööda nõlva olid ise tekkinud. Tunnetasin ja tõmbasin endasse seda ürgset energiat. See koht ja selle ümbrus oleks vajanud täiesti totaalset kohalolu vähemalt 1 päev. Meil oli aega seal vaid 2 tundi peale tutvustavat giidi tuuri.
Hierapolise lugu ning selle energia oli omaette teema, mida ka ei saanud väga süvendatult tunnetada. Tunda oli aga et seal toimetasid ikka väga teadlikud inimesed ja grupeeringud. Koostöö oli väga kõrgelt hinnas. Kui istusin seal amfiteatris, võisin kuulda inimeste juubelihüüatusi kui toimus mingi etendus. See oli pärit väga ammusest ajast. Võimalik, et ma isegi seal kunagi olen elanud. Midagi oli selles ka tuttavlikku.
Lugedes veelgi infot selle kohta, tuli välja, et sealses piirkonnas olevat ka koopad, mida kutsutakse Pluuto koobasteks, kus pidavat valitsema Pluuto jumal.
Minu astroloogist sõbranna Katrin Haiba mainis selle kohta täpsemalt, et Pluuto on nagu aatompomm ookeani põhjas, kes toob pinnale meie sügavad hirmud ja varjud, ning aitab meil leida ülesse oma tõelise sisemise väe, aga selleks peab oma varjupooltega täielikult silmitsi seisma. Ja nii vist oligi.
Huvitav oli ka see, et too päev tekkis bussi grupis ebakõla ja esimene paar tundi oli üks giididest väga pahane ja terve grupp lahknes kahte leeri. Ütle, et kokkusattumus, aga nii ta oli. Eesti giid rääkis selle peale loo nii mustast kui valgest inglist, ning et oleks vajalik olla tänulik mõlema eest ja mõlemaid rahuldada.
Idee on ka tulevikus hakata pakkuma teadlikke seikluskoolitusi Wantraga seotult üle maailma, ning Türgi oleks üks võimalikest kohtadest, aga siis minu nägemuste ja tingimuste kohaselt koostöös inimestega, kes huvi ülesse näitavad ja rohkema ajaga ühes kohas. Seega oli tegu väikse luureretkega.
Kõige lõpus saime siis nautida ühte täispikka päikesepäeva ning oli tore kogeda kuidas ikka lõpuks päike ka sügavale tungis ja isegi mingi jume sai pähe. Oli tore varbad liiva torgata ning märgata päikese ilu. Oli tore ahmida endasse troopiliste lillede ja taimede ilu, millega troopikas pikaajaliselt elades võib väga kiiresti ära harjuda ja seda enam mitte sel kujul märgata.
Ma sain hakkama vähemalt ühe suure asjaga – ma olingi võtnud omal juhtme seinast välja terveks nädalaks, ei vastanud emailidele, ei telefonile, ei teinud tööd. See oli imelik, aga väga nauditav ja vajalik. Ning kordi kergem, kui sul on kaaslane, kellel on sarnased vajadused ja maailmanägemus.
—
Tulin tagasi ja astusin koheselt sellesse pöörasesse Eesti Manhattani kiirusesse. Mu pulss oli 1 tund peale maandumist täiesti laes ja süda kurgus. Ja nii neli järgmist päeva ning magamise jätsin vahepeal üldse vahele. Ikka jäi aega väheks kõik korralikult korda teha, aga andsin endast parima.
Mis oli väga armas oli minu soe head aega pidu, kuhu tuli lühikese etteteatamise peale kohale 20 inimest. Ühtne soov oli, et ma ei läheks ära, vaid jätkaks nendega töötamist. Ja tegelikult on ka selleks mitmeid võimalusi.
Eelmisel talvel ma juhendasin läbi oma online kursuse pea 10 naist uude ellu liikuma. Ja üks neist naistest jagas minuga oma lugu – vanast töökohast lahti lasknud, nüüd koolitamas ennast oma äri avamiseks ning jõuludeks avab täiesti oma uue äri elus esimest korda. Ta ütles, et tänud Crystal, sa oled aidanud mul muutuda. Ma ütleks selle peale, et ma olen olnud see ruumi hoidev inimene selle inimese jaoks, kus ta sai avaneda ja muunduda ise vastavalt oma valitud tempole. Ja seda on väga tore ja vahva tunnistada.
Nüüd on sul ka see võimalus olemas. Kui sa soovid tõeliselt oma elu iseenda kätesse võtta, siis uuri minu Kiirtee Iseendasse kursuse materjale. Sul on võimalus valida kas 6 või 12 kuu pakett ja kas koos või ilma minuta. Minu juhendamisel saad nagu kaardilugeja juhised kõrvalt terve see aeg, et siis lõpuks ise juhtimine üle võtta. Kui sul on soovi mingi hetk teha läbi ka Wantra Veejuhtide koolitus, siis seal on 12 kuu koolituse läbimine esimestest alustaladest. Lisainfot selle kohta vaata kodukalt.
Kui ma olen Mehhikos, siis toimib see ka veel kordi võimsamalt, kuna ma käin ookeanis ning kristalliseerin ja marineerin ka osalejaid. Praeguseks on üle poolte teinud ära ka auratransformatsiooni ning nende elud on väga väga palju muutunud. Ma olen uhke selliste vaprate eestlaste üle, kes mitte ainult ei mune, vaid teevadki midagi oma elu muutmiseks konkreetselt ära.
Ma tulin Eestisse viha ja hirmuga ning vastumeelsusega. Nüüd 4,5 kuud hiljem lahkun armastuse, julguse ja soojusega. Ma ei lähekski, aga talv ei sobi mulle ning uued võimalused koputavad uksele. Ning võimalused, mis aitavad mu Wantratöö viia uuele tasandile, mida Eestis pole võimalik luua. Ma olen põnevil ja mu suur õun ootab mind. Olen valmis tema vapustavalt lahedateks üllatusteks, mida tal mulle ohtralt alati pakkuda on.
Olen Crystal Ra Laksmi. Tõeline maailmarändur. Kuna see on osa mu missioonist ja läbi selle saan neid kogemusi jagada ka teistega nii nagu ka oma energiat seal mujal kus seda ka hädasti on vaja kas siis torusiiliks, uueks ei-ks või ja-ks või uuteks algusteks. Olen totaalne katalüsaator ja enam ei võitle selle vastu. Olen selle omaks võtnud. Just praegu kohtasin oma eks polü partnerit siin NYCis. Peale meie lahkuminekut on tal elus kaks uut tüdrukut, lisaks uus elukoht, uus töö, rohkem raha ja võimalusi. Tõesti see tuleks mul ümber teha teenuseks, sest sedasi on läinud pea kõigi minu eks meespartneritega ja nii viimased 15 aastat… Aeg on vist käes;)
Olen väga tänulik kõigile lugejatele kes on mind toetanud kas mõtte või jõu või teoga ning eriti tänulik olen teile kõigile, kes tulite mu koolitustele Eestis olles ning ka mu viimasele kogunemisele. See oli väga südantliigutav, ning täna pilte laadides helkisid mu silmades pisarad. Te olete mind sügavuseni puudutanud! Jällenägemiseni mu kallid ja mu kallis Eestimaa! Olen nii tänulik!
