Aloha kõigile mu armsatele fännidele maailmas!
Vabandan et pole saanud siin väga aktiivselt viimasel ajal kirjutada. Minu suvi oli pööraselt aktiivne Eestis oleku ajal ja peale seda oli paras üleminek läbi Palms Springsi seikluse külastades Michaeli perekonda ja ka Honolulus olemise ja nüüd tagasi Big Islandil, Havail.
See oli nii võimas ja nii väekas et tuli päris korralikult kohandada ennast tagasi siia aega ja ruumi – saare ajale. Me magasime oma und järgi veel kuu aega koos Michaeliga. Keha oli ka väga väsinud. Ikka hoopis teine kliima, inimesed, aeg ja kõik muu. Oleme siiani väga tänulikud kõigile kõikide kogemuste ja veedetud aja eest Eestis sel suvel! See ületas kõiki meie ootuseid.
Nüüd olles tagasi siin Havail on mul peas kummitanud juba mitu nädalat teema – KAHESUUNALINE LIIKLUS. See on mu üks lemmik sõnapaar, mida olen väga palju kasutanud oma viimase aja koolitustes ja ka eraseanssidel klientidega. See tuleb järjest enam ja enam pinnale ning see on väga oluline detail uue aja energiates ja sellest ma täna kirjutangi.
Kui keegi tuleb mu sündmusele eesmärgiga kas luurata või siis kas otseselt või kaudselt mu ideid röövima või siis midagi muud kogu selle energia ja kogemusega peale hakkama, mis ei tooda head ega tõsta energiaid ja inimesi, siis ei ole tegu kahesuunalise liiklusega. See oleks nagu varas kes tuleb poodi, poetab sealt salaja midagi taskusse ja siis läheb ja nosib seda kusalgi mujal või teeb sellest ise midagi muud aga salaja.
Sellel on saladuse energia ja see on nn ‘kaetud energia’ ning see ei loo kahesuunalist liiklust.
Kui mina annan ja annan ja annan ja meil on inimesega tehtud kokkulepe et ka tema annab ja sealt ei tule vastu isegi mitte terasid ja isegi mitte piiksugi, siis on tegu selge ühesuunalise liiklusega.
Ja senikaua kuni mina omalt poolt seda kategooriliselt ära ei lõpeta – senikaua võib see lohisemine edasi kesta ja mina tekitan endale tegelikult energiavõlga.
Üks asi on see et inimeselt võetakse salaja midagi, teine asi on see kui sa annad üle ja teisel pool ei ole vastuvõtjat või vastuvõtja ei anna sulle energiat tagasi või mida iganes kokku leppisite. Energiad lähevad koheselt tasakaalust ja paigast ära.
Kui inimene ei kehtesta ennast oma elus asjadega mis on talle olulised – näiteks enesearengusse investeerimise või selle eest maksmise ja paneb selle alati viimasele kohale – et vaatan kas jätkub raha – siis neil inimestel läheb väga kaua aega selleks et uues ajas kahesuunalist liiklust luua.
Uues ajas käib kõik läbi enese. Ise pead ikka enne täiesti täis ja tasakaalus olema ja ka ennast kehtestama et sa väärid seda aega ja kingitust endale, alles siis hakkab universum ja ka su küllus tulema sulle regulaarselt antud teemade jaoks ja su elu ümber looma.
Aga see ei käi ka egoistlikult. See käib nii et sa arvestad kõige ja kõigiga enda ümber sellega seoses. Ning ka nemad saavad sellest kasu. Kui sa oled ema – saab sinust parem ja teadlikum ema. Kui sa oled isa, siis saab sinust parem ja teadlikum isa, kui sa oled abikaasa siis saab sinust parem abikaasa jne.
Kaardistus
Kui sa näiteks võtad praegu väikese hetke ja kirjutad ülesse kui palju sa panustad igakuiselt iseendasse näiteks ainult rahaliselt?
Kui palju maksab sinu trenn, sinu kehahoolitsused, juuksur, näo puhastus jne.
Kui sa neid asju ei vali, siis miks?
Kui sul oleks raha – kas siis valiksid?
Aga võibolla siin ongi konks selles, et kui sa neid valima hakkab, siis tuleb ka raha selle jaoks!
Kui sa arvutad kokku näiteks kui palju aega sa iseendale panustad – kas lugemisele, endaga aja veetmisele, looduses kõndimisele, ujumisele vms. Kui palju siis seda kokku tuleb?
Kui sa nüüd võtad veel lisaks mida ja kui palju sa teed oma meelistegevustest kuus – siis kõik need kolm kokku – sinu raha, sinu aeg ja meelistegevused võivad sillutada su elus teed su kahesuunalisele liiklusele ja mitte ainult – vaid ka täisväärtuslikule külluslikule elule.
Ja muidugi seal vahel on triibud. Kas kollased või valged jooned. Neid ma kutsun ENESEKEHTESTUSE JOONTEKS – mis eraldab ühe poole teest teise poole teega.
Kui sul on veel vaja korralikult seda õppida siis on su joon ühtlane ja pidev (ära mine mööda ja teisele poole teed – sest sa pead kõigepealt saama selgeks ühesuunalise liikluse). Kui sul on see juba üsna selge siis on sul keskjoone vahel ka väikesed vahed ja võid vabalt liikuda ühel ja teisel pool teed.
Kahesuunalise liikluse teemast võiks täiesti eraldi kirjutada raamatu. Ma olen seda teemat jälginud ja uurinud juba aastaid.
Et kuidas on nii et osad inimesed toimivadki ja ongi sellised ühesuunalise liikluse inimesed, kes nagu muuseas arvavadki et kogu maailm peaks neile kõike kandikul kätte tooma? Ja siis need kes alati üle annavad või siis need kes ei ole isegi selged mis pidi liiklus nende tänaval käib kuna pole kehtestatud konkreetseid liiklusreegleid?
Kui mõtelda konkreetsemalt liiklusreeglite peale – siis need on ühiselt kokku lepitud reeglid mis kehtivad üle maailma – ühes kohas paremini kui teises, aga enamasti on sellel ühtne süsteem. Ja kuna kõik teadlikult seda järgivad, siis me sõidame teatud moodi ja kui meie teele tuleb foor punase tulega siis me jääme seisma ja ootame rohelist tuld.
Kuid kujutage nüüd ette kui esiteks poleks teid, teiseks poleks vaid ühesugused sõiduriistad (nagu autod näiteks) ja kolmandaks poleks mitte mingisuguseid kokkuleppeid kuidas liigelda?
Kas te teate et enamus inimeste suhtlemine omavahel näeb just välja nii – totaalne kaos – ilma mingite liikluseeskirjadeta kus kõik on pea peal. Ja siis imestatakse miks on nende elus nii palju draamat ja miks asjad ei toimi ning miks on nii raske suhelda?
Kahesuunaline liiklus algab aga iseenda tundmaõppimisest. Kas ja milline sa oled – milline on sinu sõiduriist (sinu keha) ja kuhu sa oled teel (sihtkoht) ja mis on sinu liikluses liiklemise kokkulepped ning mitmesuunalised on su tänavad? Ja kui sa seda kõike ei tea on väga raske suhelda voolavalt ja kergelt ning nii et kõik oleks su kohalolust tõstetud ja tunneks ennast paremini. Ka teisel osapoolel on raskem.
Kahesuunaline liiklus on uue ajastu võti, ning sinu ülesandeks sellel teel on välja selgitada kas ja millal on asjad paigast ära. Siis need luubi alla võtta ja tasakaalu viia.
Mul oli täna selline liikluskorralduse päev. Mingitel tänavatel minu sees olid liikluseeskirjad lõpetanud kehtivuse ja alati leidub neid kes selle peal liugu lasevad. Oli aeg nad korrale kutsuda.
Nüüd tuleb sellest tekitada harjumus kus ma ei tee seda vaid kord kvartalis vaid koguni iga kuu, iga nädal ja iga päev ja iga tund.
Sest kui ma seda ei teeks, oleks see nii mu enda kui ka teiste raiskamine. Ressursside raiskamine kui ka mitte väga optimaalne liikumine. Ja iga meie hetk siin planeedil selles ajas ja ruumis on kingitus. Me peame teadlikult seda kõike ära kasutama. Ei tohi enam ennast ja oma aega raisata.
Kui ma ütlen kahesuunaline liiklus siis mida ma sellega mõtlen?
See on suhe kus mõlemad osapooled panustavad suhtesse võrdväärselt või oma väe ja võime kohaselt kuid see energia on liikumas kogu aeg ja tasakaalukalt.
See on suhe kus andmine toimub iseeneslikust soovist oma südamest anda ja omavahel on selgeks tehtud peamised detailid (aga ka nii et alati oleks võtmeelemente) kas ja kuidas see toimub ning mõlemad osapooled hoiavad sellest kokkuleppest kinni. Siin on läbipaistev suhtlemine ja teadlik rääkimine tavalised. Kui liikumisse peaks tekkima muudatusi siis teavitatakse teist osapoolt sellest väga kiiresti ja austavalt mitte ei jäeta teist õhku rippuma või arvama või eeldama või nuputama et mis temaga nüüd juhtus. Selles energias kõik voolab ja kõik on optimaalne. Raiskamist ei eksisteeri. Energiad on tasakaalus ja harmoonias.
See kahesuunaline liiklus mida siin just kirjeldasin on minu suhe minu abikaasa Michaeliga mis ei olnud koheselt kahesuunaline. Meie suhte kahesuunaliseks muutmiseks läks aega tegelikult väga mitu aastat ja palju katsetamisi ning arusaamisi kas ja kuidas me mõlemad toimime, mida elult tahame ja kõik muu sellega seonduv. Me suhtleme väga avatult ja oleme väga palju asju lahti rääkinud ja selgitanud. Lisage siia veel ka erinevad kultuurid, nii et maitseaineid jagus. Ja kui see on kord toimiv, on ikka väga hea tunne küll. Selline tunne et oled endaga paigas ja kui midagi on paigast ära või liiklus muutub ühesuunaliseks tunnetad kohe ära et midagi on valesti.
Minu elus olid enne Michaelit esikohal ühesuunalise liiklusega tänavad, kuna ma olin sageli ise üleandja.
Üleandja taustal kumab programm mis kõlab nii – ma annan igaks juhuks natuke rohkem siis on kindel et ma olen piisav.
Senikaua kuni programm ‘ma pole piisav’ on töös, ei saa inimese ühesuunaline liiklus pöörata kahesuunaliseks. Siis peab sukelduma iseendasse ja leidma tõelise juure sellele programmile. Tavaliselt on see juuripidi lapsepõlves kus keegi meie lähedastest istutas selle meisse – et me pole piisavad ja seejärel toitis see meie suhtlemist igal sammul, isegi kui peamiselt täiesti varjatud kujul ning meil polnud sageli aimugi et see nii oli.
Senikaua kuni see programm pole tühistatud ei saa see inimene luua oma ellu kahesuunalist liiklust. Sageli võivad ka need inimesed üksikuteks jääda.
Programm ‘ma pole piisav’ loob ka suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad alateadlikult läbi selle võimalust tõestada – et näed teised ütlesid et ma olen piisav – aru saamata et kõige otsesem tee sellest vabaneda on vaadata endasse ja endale ütelda – et ma ise ütlen endale et ma pole piisav.
Kahesuunalise tänava toimimine meie elus võib luua täiesti uue vundamendi meie kõigile suhetele ja kogu elule kuna tasakaalustab meie vajadused ja leiab vajalikud väljundid nende avaldumiseks.
Kui sa soovid õppida kuidas seda aktiveerida koos minuga, uuri ühte võimalust siit:
Jaga minuga kuidas sinu elus on lood kahesuunalise liiklusega?
Kas minu postitus puudutas sind? Kui jah siis kuidas ja mida sa sellega peale hakkasid?
***
Antud artikkel on Crystal Ra Laksmi-Dittoni autoriõigusega kaitstud. Kui sa soovid seda artiklit avaldada kommertslikus vormis mõnes portaalis või ajakirjas, palun küsi minult enne luba.
**
Aloha Honolulust, Oahu saarelt Havail.
Olen Crystal Ra Laksmi-Ditton ja elan praegu koos oma abikaasa Michaeliga Havail, Suurel Saarel. Elada sellel saarel on olnud minu üks suurimaid unistusi alates aastast 2009.
Teekond selleni on olnud pikk, aga täis põnevust ja eneseavastusi nii nagu ka paljusid katsumusi.
Alates aastast 2013 kajastab neid seikluseid ka minu siinne blogi. Selle aasta augustis sai mu blogi juba viie aastaseks! Esimesed aastad kirjutasin oma blogi iganädalaselt et endale tõestada, et ma ei ole vaid tuulepea ja olen tegelikult täiesti võimeline pühenduma ja tegema midagi nii regulaarselt ning looma väärtust läbi selle. Miljoneid sõnu hiljem olen saanud väga hea kooli ja nüüd on aeg see kõik veelgi rohkem ennast teenima panna. Kõige lahedam on see kui kohtun inimestega kes on aastaid mu blogi ja tegemisi jälginud ning lõpuks leiavad mind ülesse ja tulevad kohale.
Loen praegu ühte põnevat raamatut kus on väike küsimus, et kas oled oma edu saavutamisel inimestest üle kõndinud ja vaid oma vajadustele ja eesmärkidele mõelnud või siis oled oma edu saavutanud läbi selle et oled tõstnud nii iseenda kui nende väärtust sellel teekonnal? Visates pilgu oma minevikku tahaksin uskuda, et ma kuulun viimasesse kategooriasse ja et olen tõstnud nii iseenda kui ka teiste väärtust.
Ja kui seda teha südamest, siis võib juhtuda et sinu elust saab tõeline kahesuunaline liiklus kus su kliendid lahkuvad sinu sõpradena ja on sinuga ühenduses veel aastakümneidki hiljem. See on väärtusepõhine vundament, mis loobki kahesuunalise liikluse ja mitte vaid homseks, vaid ka ülehomseks ja pikemaks.
Minu sooviks on et kõik inimesed maailmas tabaksid selle ära ja liiguksid selle poole. Olgu mu väike artikkel üks väike teeviit ja verstapost sellel teel! Aloha kallid!
