Siin on minu kiri mu emale Silvile, kes on praeguseks liikunud teispoolsusesse. 
Aloha armas ema,
Ma olen sulle väga tänulik, et tänu sinule sain sündida siia sellele planeedile – et sinu üsa oli mulle esimeseks koduks ja et sa elasid just Eestimaal. Aitäh sulle!
Nüüd tagasi vaadates mulle tegelikult väga meeldib et sa polnud üldse perfektne ema! Sinu eripära on aidanud minul kasvada eriliseks naiseks!
Ma imetlesin sind väga – su ilusad tumedad ja pikad juuksed, nii nagu ka sinu oskus õmmelda ja kangaste dzunglist asju kokku võluda. Ma imetlesin su imelisi pannkooke, millede lõhn ulatas poole õueni, nii et kõik mu sõbrad kadestasid mind – et mul on ema kes teeb pannkooke!
Mäletan jalutuskäike kui ma sult igasuguseid küsimusi küsisin ja sind ära tüütasin. Ja siis ühel korral küsisin et kui kallis ma olen? Et kas mind saaks müüa ja siis sa ütlesid et ma olen hindamatu. Ma isegi mäletan seda füüsilist kohta kus sa sellele küsimusele vastasid. See pani mind ennast nii hästi tundma.
Vasakult – isa ema (vanaema) Astra, Isa Raivo, Ema Silvi, ees istub isa vend Rein.
Ma imetlesin su julgust ja vabadust. Kuid meie suhtlemine ja suhe oli väga lühike. Kui ma sain 6-aastaseks siis te lahutasite isaga ja mina jäin isa juurde. Isa elas too hetk koos oma emaga, minu vanaemaga.
Kuna mulle tundus et rohi oleks palju rohelisem sinu juures, siis ma tegin ühe väga hullu teo. Vaid võibolla aasta pärast lahutust ma leidsin ühel päeval 5 kopikat, mida kasutasin piletirahaks bussiga sõiduks ja otsisin sind ülesse. Ma olin sinus väga pettunud kui sa mind isa juurde tagasi tõid. Ma mõtlesin et me oleme ühes tiimis…
Aga siis mäletan ka palju muud. Mäletan et sulle meeldisid vanemad mehed. Sa said selle tõttu palju hukkamõistu ja sa olid oma linnas kurikuulus. Sulle meeldis ka alkohol. Mul on meeles paljud alkoholiga seotud peod kus oli palju lärmi. Sageli ei saanud me ka hästi magada kuna pidu käis pool ööd… Kui ukse avasime, siis oli see suitsust sinine…
Enne kui lahutus tuli, juhtus ka kord kui nii mina kui mu õde jäime üksinda lukustatud uste taha koju. Ühel hetkel me soovisime välja saada ja kuna uks oli lukus – oli ainsaks võimaluseks aknast välja minna. Seega me hüppasime kinniste vihmavarjudega aknast alla.
Ma polnud siis veel Mary Poppinsi filmi või raamatut näinud ega lugenud – seega ei tulnud selle pealegi et ehk oleks tark vihmavari lahti teha:). Midagi väga hullu ei juhtunud, aga see oli päris suur shokk. Meie isa sõbra tuttav läks tee peal mööda ja tuli vaatama mis juhtus. Lõpuks leiti ka sind ja isa ülesse. Ma võin vaid ette kujutada mis shokk see teile oli. Aga ma ei kujutaks ettegi mõtet jätta nii väikesed lapsed täiesti üksinda koju. Aga kes teab võibolla just tänu sellele sai minust tõeline julge maailmaavastaja? Igas halvas hetkes on midagi head.
Mäletan ka hetki kus sa mu armas ema ei mäletanud mis on vastutus. Need korrad kui ma jäin lasteaeda ja mitte keegi ei tulnud mulle järele… See mahajäetuse tunne oli väga suur ja uuristas mind sügavalt ja olen sellega väga sügavalt tegelenud. Turvatunne tekkis mul alles vanaema juures olles.
Aastad möödusid ja varsti sirgus minust naine. Armusin uuesti oma lapsepõlve armastusse ja siis ühel päeval sain uudise – et olen beebiootel. Terve beebioote aja jooksul soovisin sinuga rohkem rääkida ja sellest teemast rohkem kuulda. Kas ja kuidas oli olla sinul beebiootel, mis olid su hirmud, kas ja kuidas sa sellest kõigest läbi tulid? Kuidas oli mind sünnitada? Milline ma olin kui ma olin beebi? Mida sina teeksid teistmoodi? Sain aru kui oluline see hetk oli ja kuidas ma oleks soovinud seda sinuga jagada! Kuid mul polnud sinu aadressigi… 🙁
Ühel päeval sõitsime sinust mööda kui sa sõitsid rattaga tänava peal. Jätsime auto seisma. Tulin välja koos oma tolleaegse mehe ja oma pojaga. Sa olid sõnatu kuna sa polnud mind üle kümne aasta näinud. Sinu peas võisin ma ikka välja näha kahe patsiga tüdrukuna. Korraga seisin su ees kui täiskasvanud naine ja samuti ema. Kutsusid meid enda juurde külla ja mul oli väga kurb näha kuidas sa elasid. Aga sellest kohtumisest sain vähemalt su aadressi ja me hakkasime uuesti kirjutama. Mul oli juba hea meel et sain oma ema tagasi.
Kuniks tuli teade su surmast. Sinu surnukeha oli leitud jõe äärest ja keegi ei teadnud mis juhtus. Olin tol hetkel ise Norras ülikoolis. Külastades mitmeid selgeltnägijaid – nad kõik jagasid erinevaid lugusid. Ja nii sa läksid. Oma teed ja me ei saagi kunagi teada mis juhtus …
Minul vaid võimalus võtta endaga see pisku mis on meeles ja mida kogesin sinu tütrena ja naisena ja oma elu kui kingitus. Olen nii tänulik!
Ja vaatan kurvalt pealt kui inimesed kellede emad on veel elus (isegi kui nad pole perfektsed) kaklevad oma lastega! Milline raiskamine! Ma annaks mida iganes et veeta veel üks hetk või tund või päev oma füüsilise emaga. Olenemata milline ta oli – ta oli mu ema!
***
Aastate jooksul tegin läbi väga palju erinevaid teraapiaid kus proovisin mõista sind paremini ja ennast selles kõiges.
Ma usun et me ise valime endile oma vanemad. Sinu rohke puudumine mu elust armas ema tegi minust supertugeva naise. Muudmoodi ei oleks ma ellu jäänud. Nii et aitäh sulle ka selle eest! Kõik mis juhtub on jumalik! Kui raske on seda mõista kui selles kogemuses sees olla!
Sinu rolli võttis enda kanda minu isa ema ehk vanaema. Vanaema on super tugev ja sitke naine ning samuti ka väga range ja väga kohusetundlik. Tema jaoks oli elu vaid üks suur vastutus. Kui keegi vastutust ei võtnud, võttis tema selle kohe enda kanda. Ma õppisin vanaemalt palju. Tänu temale õppisin ka ära eestlasliku ‘künninaise’ mustri. Et ikka künna ja künna ja üksinda ikka. Igal rindel. Alles siis kui kohtasin oma tõelist kuningat sain aru et see pole õige tee. Aga vundament naiseks kasvamisel missugune! Olen oma vanaemale nii tänulik. Tema kokkamine andis mulle kodu tunde, tema puhtuse hoidmine õpetas oma elus korda looma ja hoidma, tema vastutustunne on minust teinud väga kohusetundliku naise. Nii palju kingitusi! Ja mis kõige imelisem – sa oled ka veel elus ja saan sind veel kallistada ja sinuga aega veeta.
***
Ma tean ka et sellest hetkest kui sina mu armas ema teistpoolsusesse kolisid, oled sa proovinud heastada selle elu puudujääke. Minu isa suri aastaid hiljem kopsu ja maksavähki ning ma usun et teisel pool loori toimetasite koos et leida mulle mu tõeline kuningas rääkides minuga läbi mu intuitsiooni Mehhikos. Ning selle eest ma olen teile mõlemile väga tänulik. Nüüd on see eesmärk täidetud ja võite vabalt oma uutele seiklustele voli anda!
Olen tegelenud väga sügavate andestusteemadega ning tänu sellele et kõik need teemad on lahustatud, olen saanud nüüd ka hakata vastu võtma rohkem armastust, rohkem küllust ja teadlikkust igal tasandil. Olen hakanud märkama suhtemustreid enda ümber ja iseendas. Olen saanud ühenduse oma sisemise perekonnaga ja nii sügavalt et toetan nüüd ka teiste arengut sellel sisemisel teel oma haavu teadlikult tervendades.
Nii et aitäh sulle armas ema selle eest et sa tulid, olid ja lõid. Ning et sa tegid ka vigade paranduse loori taga. Super ema oled!
Ja kuigi ma pole saanud olla see ema kes ma unistasin olla, olen andnud endast parima ja tänasel päeval on mul väga uhke tunne oma poja üle kes täidab nüüd oma unistusi ja käib mööda oma teed südame valguses!
Ja vaatamata sellele et ma ei käi oma pere ja oma suguvõsa tavapärast rada, tunnen ma et sa armas ema oled üks neist vähestest kes toetab mind kõigega mis sul on ja ei ole. Sinu julgus on olnud üheks minu suureks kandjaks nii nagu ka minu isalt saadud rännupisik.
Ma austan kõiki emasid oma elus ja reaalsuses kuna emaks olemine ei ole ainult auasi, vaid suur töö ja vastutus. Me oleme armastuse inkubaatorid. Me oleme teejuhid ja õpetajad. Me oleme armastuse pesa loojad. Ilma emadeta ei jätkuks see maailm ja ilma emadeta poleks see maailm kordigi nii lõbus kui ta on praegu.
Seega hoidkem oma emasid. Kui sa oled veel üks neist õnnelikest kelle ema on elus, siis kindlasti veeda temaga emadepäeval aega ja jaga temaga oma armastust ja tähelepanu – isegi siis kui see pole sinu jaoks väga esmane või sul pole väga hea suhe oma emaga – väärtusta võimalust temaga füüsilises maailmas aega veeta.
Minu Havai ema Christine ja isa Milt ning minu kuningas Michael. <3 Mul on nii vedanud et mul on uued pered mis on tõelises südame energias loodud;)
Kui sa oled olnud õnnistatud paljude asendusemadega nagu mina – siis kindlasti anna ka neile teada mida nad sinu jaoks tähendavad. Minu elus on neid vanemaid naisi olnud väga palju ja osad neist on siiani figureerivad. See on suur õnnistus. Universum ei armasta tühja kohta. Tuleb vaid vastu võtta!
Emadel on planeedi ajaloos täita oluline roll – nad hoiavad oma suguvõsade liini jätkumist pinnal. Hoidkem naisi – ka neid kes veel ei ole emad – kuna nendes on peidus võimalik varandus tulevikuks – emaks saamine!
****
Olen Crystal Ra Laksmi-Ditton ja olen uhke ema ja tuleb välja et ka kasuvanaema Michaeli laste lastele. Olen tänulik et sain sündida naisena, kuna see on kätkenud endas nii palju ilusat ja võimsalt väekat! Emaks olemine aitas mul kasvada, aitas mul olla vastutustundlikum ja andis mu elule ankru. Alles peale oma poja sündi tundsin et minust sai tõeline naine! Väga sageli kui mu elus olid väga sügavad madalkohad, siis sai minu pojast mulle mu parim pidepunkt. Olen väga tänulik kõikide hetkede eest mida olen saanud luua ja kogeda koos oma pojaga ja tõeliseks naiseks kasvamisel.
Ma soovin kõikidele naistele ja emadele imelist emadepäeva oma kallite seltsis! Kui neid pole käepärast võtta siis veeda aega teiste peredega kes sind omaks võtavad. Meil on alati võimalus valida ja luua uusi perekondasid kuhu iganes me liigume. Nii on minul olemas Mehhiko pere, Havai pere, Eesti pere, Palms Springsi pere, San Diego pere, New Yorki pere jne. Me saame ise luua seda kõike mida meie süda ihkab!
Kui see postitus puudutas sind, jaga oma kirja või lugu sinu emaga!
Jaga antud postitust vähemalt viie tuttava või sõbrannaga.
Vaata ka videokirja emadele!
Kui minu kiri emale puudutas sind ja sooviksid oma emaga paremini läbi saada ja oma suhet oma emaga ka tervendada, siis loe edasi!
Kui sul on palju sisemisi haavasid oma välise perega siis on ehk aeg alustada oma sisemise perega tööd? Minu elu ja suhted muutusid täielikult kui ma hakkasin tervendama oma sisemist perekonda. Tänu sellele leidsin ka oma tõelise kuninga Michaeliga, kellega oleme nüüd juba mitmed aastad koos loonud ja seigelnud. Sellel suvel pakume Eestis imelist Uue Aja Tantrakooli suveprogrammi algusega 28 mai kuni 13 august. Vaata meie programmi selle kohta siit. Kohtumiseni!
