See nädal kutsub tegutsema. Kui on midagi sinu nimekirjades, mis vajab tegemist, siis võta nüüd kätte ja tee ära. Kuid leia selleks õige hetk. Just siis kui tuleb tuhin peale. Survestamisega ei jõua siin kaugele. Kui sa teed kõike siis kui on õige hetk, võid kogeda imelist kulgemist ja kerget voolamist.
Takistused on sageli selleks, et meid panna mõtisklema, kas see kuhu liigume on ikka see, mida tahame ja kas see on see tee, kus peaksime käima? Mõnikord on vaja mõned sammud kõrvalteel teha, et aru saada kus sinu peatee on. Ja võibolla see, mis sa arvasid on sinu peatee, oli hoopiski su kiirtee kõrvaltee? Oluline aga polegi niivõrd see kuidas me asju nimetame, kuivõrd mis sind sinu sisemuses helisema paneb?
Peale oma NYCi käiku sain aru mida ma vajan ning mis minu maailma pöörlema paneb. Seda ei oleks ma teada saanud kui ma oleksin jäänud edasi antud keskkonda kus juba viibisin. Mõnikord ei pea selleks sõitma teisele maale, piisab ka kui sõita vaid teise linna või teise tänava otsa. Kõik oleneb olukorrast.
Keskmesse tõusevad meie individuaalsed vajadused
Ning mitte ainult. Nad tõusevad keskmesse ja siis ka esile, et me nende eest hoolitseksime. Vajadused, mis on rahuldatud, on tegelikult meie heaolu üheks peamiseks aluseks.
Mõtiskle ka sina mis on sinu elu peamised vajadused ja siin on mõningad fookuspunktid, mis aitaksid selle läbi käia. Vasta neile küsimustele ise ja mõtle just selline mis oleks parim vajaduste rahuldamise viis või võimalus, nii et sa tunneksid, et oled toidetud ja hoitud.
? Mis on sinu füüsilised vajadused? (Toit, peavari, riided jne)
? Mis on sinu seksuaalsed vajadused? (Kas tahad kähkukaid, pikki tantraühteid, tantra rituaale vms?)
? Mis on sinu finantsilised vajadused? (Milline kuu sissetulek laseks sul täielikult luua oma unistusi ja elada seal kus sa seda valid?)
? Mis on su toitumisvajadused? (Milline toit annab sulle hea enesetunde?)
? Mis on su liikumisvajadused? (Kui palju trenni näiteks sooviksid teha ja mis kujul ja kuidas?)
? Mis on su vaimsed vajadused? (Kas soovid liituda mõne grupiga, et arutada vaimseid teemasid või aitab ka see kui sa loed mõnda vaimset raamatut, või tegeled iseendaga?)
? Mis on su suhte või suhete vajadused? (Kas oled õnnelik ühe suhtega ja vastassugupoolest, või oleks sulle ka okei kui oleks mõlemast soost partnerid? Kui sa ei tea oma suhete vajadusi, kas mil moel saaksid seda järele uurida?)
? Mis on sinu intellektuaalsed vajadused? (Kas soovid lugeda mõnda raamatut, minna mõnele koolitusele, õppida uus keel vms?)
? Mis on sinu kultuurilised vajadused? (Kas sooviksid minna teatrisse, kinno või hoopiski reisida mõnda teise kultuuri, et kogeda nende kultuuri?)
? Mis on sinu elukorralduse vajadus? (Kas ja kus sooviksid elada (kas majas, korteris vms); kas sooviksid elada üksinda või oma partneri või partneritega; kas sooviksid elada soojal maal või maal kus on külm ja mitu aastaaega; kas sooviksid elada puumajas või kivimajas; kas sooviksid elada kohas kus oleks lähedal bassein; kas sooviksid endale aeda?)
? Kui julgelt sa jagad oma vajadusi teiste lähedastega? Kui julgelt teed seda verbaalselt? Kui julgelt julged küsida teistelt abi oma vajaduste rahuldamisel? Kui vajaduste väljendamisega on probleeme, kas kuidas saaksid seda lahustada ja oma väesse astuda?
Kõik need detailid võivad tunduda liigsed, aga kui lähemalt hakata uurima, siis võta kõik need küsimused ette ja vaata kui palju sa oma vajaduste eest hoolitsed ja kui julgelt nende suunas liigud, kui sa pole nendeni veel ideaalvariandis jõudnud.
Kui midagi sinu elus on praegu nii, nagu sulle ei meeldi, siis on sul võimalus see ümber muuta või valida. Kõik on võimalik.
Olles NYCis avastasin kuidas ma tegelikult häbenesin rääkida oma vajadustest või kuidas mulle midagi sobib. Kui ma aga astusin oma väesse ja seda selgelt väljendasin, ei olnud mu sõpradel sellega probleeme. Ja neil kel oli, need kadusid mu teelt. Ma ei kartnud enam kedagi kaotada, sest teadsin, et need, kes mind tõeliselt hindavad, valivad minuga koosolemise ka siis kui ma räägin oma vajadustest kõikides nende versioonides. Kõik voolas. Kõik austasid mu valikuid ja mu väljendusi.
Miks ma seda siis nii väga hullult olin eelnevalt vältinud ja mitte jaganud? Ma kartsin, et mu küsija suu peale lüüakse ja kuna olin seda korduvalt kogenud, siis ei tahtnud tunda seda haavatavust sel kujul.
Tahtsin olla vastu võetud. Meeldetuletuseks eelmisest korrast: kui sa oled aga juurviljapoes ja soovid juurvilju, siis ei ole probleemi neid saada, kui sa seda küsid. Kui sa oled aga juurviljapoes ja soovid liha, ning küsid seda, siis ei ole ju see sinu süü, et seal pole liha. Liha on lihtsalt teises poes. Oluline on aru saada, et me ei võtaks selliseid asju liiga isiklikult või iseenda veana. Asjad on palju lihtsamad kui nad näivad. Oluline on selgus.
Peale NYCi sain aru, et mulle sobiks ideaalvariandis elu, kus mul on mingi väike elamine troopikas ja siis mingi elamine kiires linnas nagu NYC või midagi sarnast. See oleks mõnus tasakaal ja nii ma naudiks olemist mõlemas kohas, sest olen mõlemas kohas vaid natukese aega. Samuti on väga oluline, mis inimesed on keskkonnas kus ma elan. Kui seal keskkonnas kus ma elan neid inimesi veel pole, keda ma sooviks, siis on üks variant nad leida või siis sinna tuua. Sarnane tõmbab sarnast.
Oluline on sel puhul panna kogu fookus sellele, mis juba olemas on ja sellele peale ehitada uusi korruseid või tasandeid, mitte nutta taga seda, mida pole.
Kõik siin maailmas on loodav, vaja on vaid meie endi valikuid ja loomematerjale. Kui meid ümbritsev keskkond aga pole toetav, siis on väga raske kasvatada seemnetest tugevaid vilju, sest nad lihtsalt ei ajaks juuri alla. Seepärast on väga oluline luua endale keskkond, kus kõik oleks toetav, mis iganes moel see on võimalik.
Kuidas teha hea südamega ei midagit ja puhata?
Millal oli sinul viimati kord kui sa lihtsalt tegid emidagit ja hea südametunnistusega? Mul on üks sõber siin, kes teeb seda kohe täie tõsidusega. Ta ütles, et ta tahaks saada magistrikraadi eimidagitegemises. Mulle see meeldis. Ma päris kraadi ei hakka taotlema, aga ma mõtlesin, et ma proovin ka.
Kui ma tulin tagasi, siis oli koheselt päris palju asju, mis oli vaja korda ajada, seega sellist puhkamise ja mitte midagi tegemise hetke nagu polnudki. Kuni keha lihtsalt pani jala ette ja ütles – nüüd aitab. Tuli kõhuvalu ja väga suur väsimus, nii et ma põhimõtteliselt olingi kõhuli ja lugesin oma sõrmi. Ka huvitav tegevus. Ja siis mingi hetk keerasin selili ja vaatasin lage. Ma polnud tükk aega lage vaadanud. Märkasin seal erinevaid värvilaike ja värvitoone. Jälgisin mis mu meelega toimus. Meel oli päris rahutu, tal polnud tegevust. Panin silmad kinni. Siis jäi olemine vaiksemaks, aga sain aru kui harjumatu on mul mitte midagi teha. Tõesti lihtsalt olla. Ja seda veel hea südametunnistusega.
Kultuur ja ühiskond on meisse süstinud sisendi, et kui sa ei tee midagi, kui sa ei produtseeri midagi, siis on sinuga midagi valesti ja sa pead kogu aeg tootma midagi, tegema midagi, siis oled sa õnnestunud. Kui sa aga ei tee seda, siis on sinuga midagi lahti ja sa oled ühiskonnale rämps.
Ma vaatasin NYCis neid tormavaid inimesi. Ma olin nagu mingist teisest muinasjutust. Vaatasin silma, naeratasin. Kandsin endaga kohalolu ja meditatsiooni. Mõni jäi seisma, vastas, aga enamus tormasid mööda. Mõtlesin kui paljud neist näiteks kõnnivad teadlikult või on tänulikud oma jalgadele või kehale, et nad suudavad kergusega liikuda ühest kohast teise?
Seega tol õhtul tegin kohe hea hooga eimidagit ja sellest tuli palju häid uusi ideid ja väga mõnus puhanud keha, kes oli järgmisel päeval valmis täie hooga toimetama ja midagi tegema.
Soolane vesi
Kui olin veest eemal olnud pea 3 nädalat, siis kui kord ookeanisse astusin, siis pidin lausa minestama kui hea tunne see oli. Vesi oli ca 30 kraadi C soe ja ka üsna puhas. Mu kogu keha koheselt lõdvestus ja mida rohkem ma selles lamasin või olin, seda rohkem see süvenes. Ma olin nii hetkes ja nii kaifisin seda soolavett. Sool imendus minusse, puhastas minust kõik ülejäägid NYCist ja ühendas mind täielikult kohale siia ja praegu.
Mõtlesin siis, et kui erinev oleks kui ka NYCis oleks sellised soolabasseinid ja kus saaksin ka teha oma veeteraapiat, kasvõi neile lõunapausideks ja õhtusöögiks. Ja mitte ainult NYCis, vaid ka teistes kohtades? See oleks uskumatu ravim ja lahustaja. Inimesed oleks vähem stressis kui üldse. Nad oleksid rohkem kohal ja teeksid oma otsuseid julgusest mitte hirmust lähtudes. Soolavesi on mega tervendava toimega.
Kui teil on vähegi võimalik, siis isegi tehke omale soolavee segu ämbrisse ja siis kallake end päeva lõpus sellega üle. Vaadake mis toimub 10 päeva jooksul kui seda olete teinud. Kui saate aga kuskil minna soolabasseini, veelgi parem.
Minu tunnetus on ka, et kuna me tegelikult oleme kõik veeloomad ja ma täiega usun ‘ujuva ahvi teooriat’, siis me vajame vett sel kujul väga eluliselt. Kui me oleme vees regulaarselt ja laseme ka oma kehal selles olla, siis meie liigesed ei jää kangeks, siis meie sidekude on kogu aeg aktiivses kasutuses. Me ei vananaks ka nii kiiresti. Kui teha wantrat, siis olete veel hõljuvas asendis pea tund aega, mis aitab kehal lõdvestuda väga sügaval tasandil.
Praegune süsteem ja ühiskond aga ei soosi seda. Kõik ongi ülesse ehitatud sel kujul, et meil poleks aega, raha ja võimalusi endale pakkuda kogu seda luksust, mida me väärt oleme, sest kui me seda endale pakuksime, siis on praeguse ühiskonna kartus, et me muutume laisaks ja kes siis vajaliku töö ära teeks?
Rääkisin just oma ühe sõbraga Austriast siin. Ta mõtiskles samal teemal. Et kas ta valiks 8st 5ni töö kuskil Austria kontoris, või vabade võimaluste valiku siin Mehhikos. Siis ta valiks alati viimase. Tegu on uue ajastu noortega, kes saavad aru, et vanamoodi enam ei saa ja ei pea. Olulised väärtused tõusevad esile, nii nagu ka meie vajadused. Kõik me hakkame otsima lihtsamaid teid ja võimalusi ja mingil hetkel ärkame, et mõtiskleda kuidas luua oma uus elu, nii et sa iga hommik ärkad üles ja tunned motivatsiooni toimetada ja elada ning ütelda: ‘ma armastan oma elu!’
Kuidas tellida, mida vajad oma ellu?
Sellel nädalal vaata üle oma unistused, oma lõpputulemused. Vanad Hawaiilased vaatasid alati lõpptulemust kui suureks kasvanud puud, mis oli kasvanud seemnest enne kui hakkasid midagi looma.
Hoia alati lõppsihti oma silmade ees kui sa midagi soovid. Ma poleks kunagi uskunud, et mul on võimalus lennata tasuta New Yorki ja tagasi (standby piletitega läbi ühe sõbra kingituse) ja kingitusena elada New Yorkis kolm nädalat erinevate sõprade juures, kus tavaliselt kuu üür on ca 2000 dollarit ja öö hotellis maksab ca 100 – 300 dollarit. Milline jackpot!
Kõik see on võimalik, kui sa lihtsalt kõnnid oma unistust ja teed mis selleks on vaja. See toob su ellu võimalikud inimesed ja võimalused, mis on vajalikud sinu edasiseks teeks. Kõige olulisem sellel teel on ka kuulata oma intuitsiooni!
Mõnikord juhib vaim meid tegema otsuseid, läbi tingimuste, kus me parajasti oleme. Meie meel ja mõistus oleks valinud midagi muud, aga vaim teab paremini. Kõige parem on kogu aeg olla vaimuga ühenduses ja temaga ühes taktis toimetada. Seda saab õppida läbi katse õnnestumise meetodi, läbi oma intuitsioonile toetumise. Enamus inimesi kuulavad kogu aeg teisi inimesi, mida teha ja mida valida, kuid kõige võimsam on alati kuulata eelkõige iseennast ja oma sisemist teejuhti. Teised võivad olla vaid kinnituseks või toetuseks, aga viimane sõna jääb alati sulle endale!
Olen Crystal Ra Laksmi. Iga hetk olen muutuv ja avarduv. Otsin ja avastan kes ma olen järgmisel hetkel. Valin järjest rohkem mahlakaid hetki, inimesi ja kohti kuna ma tunnen, see avardab mind, sütitab mu sisemise tule ja aktiveerib mu olemuse. See on pidev protsess. Jagan seda nendega, kes on seda valmis vastu võtma. Las minu kokteilid inspireerivad neid, kes võnkele pihta saavad ja seda helide kogu võivad sümfooniaks kutsuda!
Jaga oma kogemusi ja mõtteid kohe siin selle loo all!
