Kolisin Cape Towni veebruaris 2005, et õppida Cape Towni Ülikoolis ning ma ei teadnud surfamisest siis mitte midagi, samuti ei teadnud ma seda, et ma sooviks õppida surfama. Minu klassikaaslased otsustasid surfiklubiga liituda, ning ilma et oleksin väga ette kujutanud mida see tegelikult endaga kaasa toob, panin ka end kirja. Räägin siis lainelauaga surfamisest, ei purilauaga surfist ega lohesurfist.
Järgmised 5 kuud ootasin iga nädal reedet nagu üks tüdruk ootab jõuluvana. Iga nädala reedel peale nädal aega akadeemias suplemist viidi meid ülikoolist otse surfama, Muizenbergi randa, kus on liivapõhi ja lained praktiliselt aasta läbi. Ning kuna tegu on India ookeaniga, siis päris soe vesi ka.
Esimesed tunnid olin enamasti lainelaua all kõrval või ääres, sest nii tohutu energia läks sellele, et valgetest esimestest lainetest üldse läbi saada. Seejärel kui olime jõudnud õige kohani, oli aeg võidelda koha eest laine ees, et kellel oli õigus ja kellel mitte seda lainet surfata. Nagu autojuhtidel on parema käe reegel nii on surfaritel oma reeglid.
Ning sai ikka päris mitmeid kordi pesumasinas keereldud kui suured lained täie jõuga mind kaasa kiskusid. Kui ma iga kord peale sellist kahetunnist mürglit veest välja kõndisin, siis alguses küsisin küll miks ma seda teen? Ja vastust nagu ei tulnudki, aga siis kui esimest korda laua peale püsti sain ja see mu all koos minuga randa vuhises, oli tunne küll nagu inglile oleks tiivad külge kasvanud! Ja see mõnus surfiviirus oligi mind näpistanud ja mult ühe varba võtnud!
Iga nädalaga õppisin juurde trikke ja lõpuks hakkasin juba sammuma laual edasi tagasi, tegema väikseid pöördeid ja mängima lauaga nagu oma parima sõbraga. See lummas mind täielikult. Üks asi miks surfamine väga hea on, on see, et kui sa oled ookeanis, ei ole sul võimalust mõtelda mitte millestki muust kui lainest. Sul on vaja täielikult kohal olla. Kui sa oled täielikult kohal, lood oma peas tühiruumi, ning pausi. See aga aitab sul puhastuda igal tasandil. Pluss lisaks on soolane vesi mis võib vahest ka seesmised organid läbi puhastada, eriti kui oled palju soolavett alla neelanud!
Samuti kui sa oled olnud tühiruumis, mida tavaliselt kiires elus inimesed ei vali, siis võid igast surfamisest tagasi tulla ideedest täislaetuna! Iga kord peale surfitundi, olin väga rahul ja õnnelik ning kogu keha oli megatrenni saanud.
Peale seda ei andnud see pisik mulle rahu ja järgmine suurem surfiseiklus viis mind Austraaliasse 2008 aasta jaanuaris, kus surfasin erinevates randades Sydney-ist kuni Byron Bayni. See oli väga võimas kogemus, kuna ka enamus rannad olid kõik liivarannad ja väga lahedad lained. Enamus inimesi sellel surfireisil said esimese nädala jooksul juba püsti!
Vahepeal käisin veel Sydneys ja Uus-Meremaal ja seejärel tulin uuesti tagasi Byron Baysse, et veelgi surfata ning selles linnas asub ka üks väga võimas jõujoonte ristumispunkt ehk väekoht.
Siis tutvusingi kohaliku surfiõpetajaga ning tema näitas mulle surfi kohe isiklikult ette. Ükskord lükkas ta mind väga suurde lainesse. Ma ise ei uskunud, et sellega hakkama saan, aga tema lükkas ja ma sõitsin praktiliselt kuni rannani välja. See oli väga võimas tunne! See on nagu eluski, on sõpru või lähedasi, kes meid lükkavad täie hooga käima või voolu.
Kohalik surfar tavaliselt surfi ei õpetanud, aga mina palusin tal seda teha. Ta andis mulle mõned tunnid. Ise elas ta selles vagunautos 5 kuud aastas, ülejäänud aja kogus raha, et elada surfielu. Autos oli tal kogu elamine ja lisaks ka veel 5 surfilauda. Omamoodi elu kas pole?
Teine seiklus oli koos poja Sandriga Tenerifele, ning minu unistuseks oli ka tema surfama õpetada. Kuid seal pole väga palju randu kus oleks lainesurfiks sobivaid laineid. Paaril korral meil see küll õnnestus ja Sander sai esimese surfitunni jooksul juba lauale püsti! Wow! Tal tekkis väga hea side surfiõpetajaga, ning see oli nii vahva näha kuidas üks surfiõpetaja lapsele kõik ära selgitas. Sander oli siis 9-aastane ja kõik käis inglise keeles!
Natuke aega hiljem tegime uue surfiseikluse Portugali. Ajaliselt oli küll natuke karm aeg, kuna oli oktoober, siis paljud lained olid väga tugevad ja Sander oli enamuse lainete poolt täiesti pühitud. Aga kogemus missugune!
Eelmise aasta märtsis oli viimane kord kui lainelauale sain. Siis manifesteerisin lausa tasuta surfitunni Saylitas, Mehhiko surfiparadiisis. Ja ennäe imet, jällegi oli mul meeles kuidas ka laines püsti saada! See oli väga imeline tunne ja väga värskendav.
Mis siis kogu selle loo point on?
Tegelikult kui sa oskad surfata ookeanis, siis oskad sa seda teha ka elus. Olles osake neljast elemendist õpid jälgima nende koostööd ja mida kuidas saad teha nii, et tõeliselt laineid taltsutada? Õpid seda kuidas ise oma lauale püsti saada, kuidas ära lükata need kes sind soovivad vaid ära kasutada ja lisaks kuidas oma lauale püsima jääda ning uhkelt oma lainega sinu randa sõita!
Kuid kõigepealt on vaja sul leida surfilaud, siis ookean või meri kus saad seda teha ja kui oleks laineid, oleks kohe eriti tore. Kui kõik varustus on olemas, ka päikesekreem peal, siis on vaja tõeliselt pealehakkamist!
Mis oleks sinu elus selleks vaja, et sinu jaoks oleks Crystal Ra Laksmi koduleht nagu inspireeriv surfilaud ja näiteks esimene surfitundide seeria nii nagu minul oli 5 kuud Lõuna Aafrikas, oleks sinul 6 kuud Kiirtee Iseendasse Seiklusega online? Mõtled sa ei saa isegi märjaks, ning mina olen sinu surfiõpetaja, kes annavab sulle kogu teooria, nii et saad siis ise viskuda elumere lainetesse ja järele proovida?
Kiirtee Iseendasse Seikluskoolitus ootab jätkuvalt pealehakkajaid inimesi ja mina olen surfikostüümis valmis ja teen rannas kuivtrenni, ikka hopp ja püsti ja minekule! Kas nüüd on aeg ka sinul midagi uut proovida?
