Olen nüüd Eestis viibinud nädal aega. See on olnud pöörane aeg. Jagan siin oma tähelepanekuid ja ka võtmeid oma armsate lugejatega. Kuidas on voolata uues ajas ning kui oluline on milliste inimestega seda teha. Lisaks kui oluline on oma ruum. Jagan ka oma märkamisi Eesti muutustest.
Esimestel päevadel viibisin koos uue ajastu energiate sõbrannaga, ning kõik voolas, manifesteerus ja kulges kergelt. Manifesteerisime imesid ja väikseid võimalusi nagu varrukast. Koos olles need energiad võimendusid ja paljunesid ning väga nakkavalt ka ümbritsevatele.
Kahel järgneval päeval olin oma ruumis ja ajas ning asjad hakkasid kuidagi kinni jooksma. Panin tähele, et eesti kollektiivteadvus hakkas mulle nagu suur must pilv peale vajuma. Selles pilves oli väga palju kilde.
Esimene osa oli puuduse illusioon, kus inimesed valivad puudusest ja hirmust, mitte sellest lähtuvalt, mis on võimalik. Teine osa oli kadedus, kus alati oli esikohal võrdlemine ja kes kui palju teisest parem on mis iganes mõõdupuu järgi. Kolmas osa oli kõik on halvasti sektor, kus fookus on kogu aeg sellel, mis pole hästi ja mis puudu on, sellele mõeldes ka seda võimendades.
Siis nägin ka erinevaid energiaid, mis suunatud Eesti peale, inimeste peale. See sarnanes lausa orja energiaga. Hirm oli selle söödaks. Enamus inimesi tunduvad olema kastides ja enamus ei proovigi isegi üle ääre piiluda. Lihtsalt nii on mugav. Ja see energia survestas mulle peale nii võimsalt, et ühel päeval õnnestus mul see panna kulmineerima ühe negatiivse kogemusena. See andis põhjust tõeliselt maha istuda ja ennast tagasi keskmesse saada.
Mida ma selleks tegin? Mediteerisin vähemalt 30 minutit. Läksin ujuma. Sõin tervislikku toitu ja lõin oma ellu rohkem rõõmu. Kuid see kõik ei toiminud enne kui toimus mu esimene Külluse Taaskäivituse sündmus. Ma polnud sedamoodi avalikke sündmuseid teinud täiskasvanutele mitu aastat ning mul oli isegi närv sees. Kuid ideed voolasid ja kulgemine oli mõnus videodest kuni harjutusteni välja. Iga harjutusega läks iga inimene järjest rõõmsamaks, lõbusamaks ja kergemaks. Tuba muutus väga palavaks, nagu oleks ahi kütmisel. Kui sündmuse otsad kokku tõmbasime, siis inimesed lahkusid naeratades ja rõõmustades ning nende põsed õhetasid. Ma ise tundsin nagu oleksin õhku täis pumbatud ja oleksin olnud võimeline mägesid liigutama. Uni ei tulnud kuni kella 2ni öösel.
Kui me oleme üksi, siis kui meie energia muundub negatiivseks, siis mitme inimese kohalolu on võimeline seda kas võimendama või lahustama. Kui aga suunata seda energiat, siis see lahustub imeväel. Selline on uue ajastu energia vägi koostöös.
Oma ruumi olemasolu ja selle kasutamine
Olles olnud reisil 3 nädalat ja elanud kolmes erinevas kohas, läbides kolm maad, sain aru milline kingitus on elada omaette ja omada oma ruumi. Esimesel ööl maandusin Eestisse ja viibisin hotellis. See oli väga kosutav olla täiesti omas ruumis ja üksinda. Kui sa oled uues energias, siis ükskõik kuhu sa lähed ja kellega sa oled ning toimetad, sinu energiad hakkavad teisi sinu ümber tõstma kõrgemale ja vahest võib see olla väsitav.
Seepärast on oma koht ja oma üksi olemise ruum väga tähtis. See on tähtis mitte ainult taastumiseks, vaid ka oma vaimu kuulamiseks, sest vastasel juhul on see meil kogu aeg ära täidetud ja me ei suudagi seda kuulda ega kuulata. Enamus inimesi topivad oma ajakava nii täis, et neil pole ei aega ega võimalustki iseendaga olemiseks, mis siis iseenda kuulamisest rääkidagi.
Vaata kui palju ühes päevas ja nädalas ning kuus sa veedad ainult iseendaga või siis teed kohtamisi iseendaga?
Kui sa lood selle tühiruumi endaga ja teed seda regulaarselt, mis siis juhtub sinu elus?
Kui sa oled selles omas ruumis ja olemises kas ja kuidas võtad vastu oma vaimu sõnumeid sulle?
Kuidas veedad üksinda oma aega? Kas oled täiesti omas ruumis või lähed loodusesse, teed sporti vms?
Kuidas tunned ennast peale seda kui oled veetnud aega omas ruumis iseendaga?
Enamus inimesi jooksevad selle tühja ruumi eest iseendas ära, aga kui sa võtad aega sellesse siseneda, siis võid leida sõnumid, mis võivad näidata sulle teed isegi oma elu varanduse juurde.
Värskete silmadega Eesti vaatamine
Nii põnev on olla tagasi peale kahte aastat Eestis ja näha kas ja kus on midagi muutunud ja mis on ikka sama.
– Olen täiesti hämmingus kui palju uusi luks majasid on Tallinnasse ehitatud ja kuidas nad on kõik täis ärisid ja toimivad.
– Väga paljud ikkagi käituvad inertsist või harjumusest tehes ja luues seda, mida on harjutud tegema ja looma. Ei vaadata suurema pilguga oma piirkonnast välja.
– Inimeste rahaline seis on ikka väga keeruline. Enamus inimesi teenivad 400 – 600 eurot kuus. Sa saad vaevu oma maksud makstud ja midagi kõrvale panna või reisida ei tule kõne allagi. Pole siis ime, et noored siit plehku panevad.
– Inimeste energeetiline olemine on tagasi hoidev ja ettevaatlik. Hirmu on rohkem kui julgust enamuses massis.
– Kasutatakse väga palju tehnoloogiat suhtlemisel ja isegi Fbd tekstisõnumiteks.
– Wifi internet on tasuta nii lennujaamas kui ka Statoili bensukas kui ka suuremates hotellides ja keskustes. Oslo lennujaamas oli näiteks internet ikka veel tasuline!
– Inimesed on ehedamad kui USAs. Neil on vähem, aga nad on ehedamad ja kui naeratavad, siis päriselt, mitte mängult.
– Imelik on rääkida eesti keelt igal pool ja kuulda seda räägitavat minu ümber. Inglise keel tuleb ikka vahele ja vahepeal isegi hispaania keel. Väga kummaline on see pudikeel.
– Ööd on siin nii valged. Peaaegu ei lähegi pimedaks. Väga harjumatu. Pane või silmakatted pähe!
– Elan Pelgulinnas Tallinnas ja siin on nii vaikne. Uskumatu, et asun vaid 15 minuti kaugusel kesklinnast ja ei kuule isegi liiklust. Mehhikos ei tulnud kõne allagi magada vaikuses vahest kella 11ni, sest see lihtsalt polnud võimalik kogu selle Mehhiko melu pärast.
– Väga paljud jahivad siin rohkem raha kui suhteid või hoolivad perest.
– Näen kus saaks midagi parandada ja mida võiks muuta ning annan selle kohta ka tagasisidet. Enamus aja ei olda selle vastuvõtuks valmis.
– Osad inimesed käituvad minuga imelikult just suhtlemise osas. Taban hetkega kes on vaid võtja ja kes on täielikult kahesuunalise tänavaliikluse jaoks valmis. Olen palju otsekohesem oma vajadustes ja väljendan seda koheselt. Sellega pole väga harjutud.
– Eesti meedia ei jõua kuidagi minuni. Huvitav kaitsemüür on ees. Eesti hoiab kohati kinni vanast ja ei taha lasta jõudsalt avarduda, sest meedia on üks moodus kuidas seda avardada.
– On hetki kus olen uhke, et olen eestlane ja siis on hetki kus ma häbenen seda. Kui ma vaatan kui hästi on kaetud autode mobiilne parkimine, siis see on vinge, nii nagu tehnoloogia areng ja võimalused. Kui ma vaatan aga osade inimeste klienditeenindust siis sulen lausa silmad, et ei torkaks südamesse. Mis oleks selleks vaja, et seda muuta?
-Minu sündmusel üteldi, et mis oleks vaja selleks, et väliseestlased ka tagasi tuleks, või vähemalt vahepeal ja jagaks oma kogemusi? Ettevõtlikkust ja ärategemist. Ma olen siin, Eestis füüsiliselt kohal. Valmis andma juurde hoogu, toetama ja transformeerima julgeid pealehakkajaid. Jätkan oma blogis oma panuse piiskade jagamist ja loodan, et see võetakse ka kahe käega vastu! Kui olen Eestis toimetan ka sündmustega, millega on kõigil kohalolijatel võimalus liituda.
Olen Crystal Ra Laksmi. Sündinud Eestis, elanud palju aega välismaal. Kellena ma end rahvusena tunnen? Maailmakodanikuna. On tore võtta igast kultuurist ja rahvusest killuke ja siis see ühte suurde kokteili kokku panna. Eestlastelt võtan visaduse ja töökuse, norrakatelt võtan julguse ja süsteemsuse, ameeriklastelt võtan avaruse ja suuruse, mehhiklastelt võtan rahu ja lõdvestumise. Mu kodu on seal kus on mu süda ja seal kus ta laulab. Üle pika aja laulab ta ka Eestis. Ma tunnen ennast siin hästi. Ja olen kodus. Löön juured maasse ja pea taevasse ja toimetan. Kui näed kedagi tee ääres mulle puhumas, siis see võin olla mina. Tulin rõõmu importima koos julguse kastmega. Salakaubana. Kui soovid osa saada, anna teada! 😉
—
Ma olen taas kord Eestis üle kahe aasta. Istusin ühes kohvikus oma hea kliendi ja sõbrannaga. Ta kirjeldas oma muutuseid minu tööst tulenevalt ühele oma sõbrale. See oli uskumatu kuulda kui palju ta arvas, et oli mõjutustena ja inspiratsioonina tulnud minult. Tervise paranemine, julgus reisida ja elada, naiselikkuse avardumine, iseendaks olemine. Ta on oma elus teinud väga paljusid suuri ja julgeid muutuseid. Üks neist Auratransformatsioon ja tema julgus valida võimalustest lähtuvalt mitte piirangutest.
Kui ma ise oma elule tagasi vaatan, siis praegu ei kujutaks ette oma elu ilma selleta. Ma sain oma transformatsiooni 8 aastat tagasi ja see on mu elu teinud kordi lihtsamaks. Minu elu on kergem, kuna ma kuulan oma intuitsiooni, energiad juhendavad kuhu peaksin liikuma ning millal ning mis on õige suund toimetamiseks ja mis kulgeb ja mis mitte. Kellega suhelda ja kellega mitte. Palju polegi vaja. Ma ei saa enam midagi alla suruda. Pean enda eest seisma, ennast kehtestama kohe, mitte hiljem.
Kui midagi ohustavat on liikumas minu poole, saan sellest eelnevalt teada, kui see on mulle lähedale liikumas, aga sageli see ei jõuagi minuni. Ma ei pea enam kellelegi kätte maksma, energia teeb selle ise ära kui keegi on toimetanud minu vastu. Ma lihtsalt kulgen oma teel ja järgnen oma unistustele. Olen käinud nii orgude kui ka kuristike põhjas nii nagu ka mäetippudes. Ja aru saanud, et mõlemad on vajalikud ja võimsad. Ilma oruta poleks mäel kuskile toetuda.
Kui sinugi elus oleks vaja muutuseid, mis oleksid püsivad ja aitaks sul suunduda rohkem oma unistuste elu juurde, soovitaksin kaaluda Auratransformatisooni tegemist, mida ma Eestis olles ka pakun. Olen teinud juba ühe transformatsiooni ja jube mitmed uued kliendid on pannud kirja oma seansid. Aeg on parim. Suvi ja uus algus. Kasuta seda. Olen Eestis kuni oktoobri alguseni. Kui huvi on tõsine anna teada siit!
Samuti oleks tore kui kasutaksid võimalusi tulla minu sündmustele Eestis:
14 juuli Tartus
16 juuli Viljandis
18 juuli Haapsalus
21 juuli Pärnus
24 – 26 juuli Matsalus – suvelaager
Loe kalendrist lisadetaile! Kõigile sündmustele on veel ruumi! Lisainfot saad siit:
Kohtumiseni!
….