Tagasi Mehhikos, peale 5.5 kuud
On väga imeline mida aeg ja reisimine erinevatele maadele teha võivad. Kindlasti annavad nad meile uusi perspektiive nii endast nagu ka maailma mõistmisest.
Peale mu väga kiiret aega Euroopas, oli väga imelik tagasi olla Mehhikos. Kaos tervitas mind kohe lennujaamas, kui meil oli suhtlemise error sõbraga, kes pidi mulle järgi tulema. Kuna mul oli kaks suurt kohvrit, pluss lisaks ka veel kaks suurt kotti, siis nendega üksinda liikumine ilma pagasikäruta oli raskendatud. Lõpuks me saime teineteise asukoha teada ja ta sõidutas mu ilusti koju.
Mu keha oli segaduses, seedides veel New Yorki, Eestit ja Türgit. Mul võttis kaks päeva aru saada mis päev on ja mis kell on. Seepärast ka unustasin ära oma järgmise hommikuse skype kõne. Tore mehhikolik tervitus oli aga see, et ka minu sõbranna unustas selle ära ja isegi ei kontrollinud oma emaili mitu päeva.
Ma sooviks teiega jagada, mida tähendab Mehhikos ülesse ärgata. Kuskil öösel kell kaks alustavad osad kuked oma kiremist. Neil on täiesti mingi müstiline mehhiklaste aeg. Hiljem koerte haukumise koor liitub teiste helidega. Mõned linnud tulevad hommikuti puude okstele mu akna taga ja laulavad mõne laulu. Kui päike hakkab piiluma palmilehtede vahelt, mida ma näen oma aknast, siis helide sümfoonia kasvab ja uusi helisid liitub juurde.
Hommikul kell 7 kõnnib üks noor mees naabruskonnas ringi ja hõikab: ‘Värske leib, ostke värsket leiba!’ Leib, mida ta müüb ei paista minu jaoks üldse nagu leib, vaid pigem nagu türklaste leib. Kui tema meeshääl on paitanud naabrust oma peaaegu laulvate kutsetega, siis mööduvate autode helid liituvad selle kajaga.
Natukese aja pärast kuulen gaasi autot möödumas. Valjuhääldist tuleb laul: ‘Sony Gas. Sony Gas’. Igal müüjal on oma heli ja laul või hõige.
Siis kuulen kerget muusikat tulemas alumiselt korruse kohvikust ning meie koer Scampi haugub kasside peale, kes on roninud katusele, et pääseda koera käest. Kuulen purskkaevu heli allkorruselt ja kuidas esimesed kliendid tulevad ja tervitavad hispaania keeles: ‘Buenos dias’.
Kuna see on mu esimene päev Mehhikos, siis kingin endale ühe tõelise Mehhiko hommikusöögi, mis on tehtud mehhiklanna Alefi poolt, kes segab sisse ka natuke armastust. Ma telline taimetoitlaste omletti ja värske apelsini mahla. Ma nii naudin seda hommikust Octopus aia vaikust ja rahu. Toit maitseb väga isuäratavalt. Värsked kohalikud köögiviljad, kenasti dekoreeritud avokaado ja kohaliku ubade miksiga. See kõik sulab kokku üheks imeliseks koostantsuks erinevate maitsete möllus mu suus.
Päikesekiired poevad läbi suure Huanacaxtle puu võrede ja lehtede, mille juured on naabrite maa peal. Need suured puud on ka andnud nime sellele kalurikülale – La Cruz de Huanacaxtle.
Peale mu mõnusat Mehhiko hommikusööki, ma panen kokku oma ookeani ujumisaja koti ning hakkan läbi küla ookeani poole minema. Ma näen laisku Mehhiko koeri, kes jalutavad ringi või magavad tee peal. Naljakas, aga kogu elu keerleb nende ümber, isegi kui nad keset teed magavad. Isegi autod proovivad neist mööduda ilma neid äratamata.
Ma armastan selle küla intiimsust. See meenutab mulle natuke küla, kus ma ülesse kasvasin – Särevere. Iga nurga peal kus kohtun uute inimestega, siis isegi kui nad mind ei tunne, siis nad soovivad mulle head päeva, pole vahet kui vanad nad on või mis soost nad on. Pärastlõunal vanakesed kogunevad pinkidele majade ääres ja räägivad küla jutte nii nagu ka oma perekondadest. Uksed ja aknad on enamasti kõigil lahti, nii et on võimalik nende kodudesse sisse piiluda ja näha kuidas nad elavad. Sellest kõigest õhkub soojust.
Kuskile ei ole kiiret. Mehhiklased jalutavad väga aeglased ja kõndimise vahepeal räägivad tuttavatega. Ma kogesin seda ka ise. Oma teel randa kohtusin mitmete vanade sõpradega, ning me peatusime, uurisime kuidas kellelgi läheb ja seejärel läksime oma teed. Mul kulus peaaegu terve tund aega selleks, et jõuda randa, mis tavaliselt võtab vaid 15 minutit aega. Selleks, et randa kiiremini jõuda, pean vahest kõndima mööda tänavaid ja teid, kus ma tean, et ma ei põrka kokku nendega, keda tean, eriti kui mul on ajaline graafik, mida pean järgima.
Aeg on valuuta Mehhikos ning mitte ainult mina ei oma seda, aga tundub, et seda on nii palju, et jagub kõigile. See on aeglane ja mulle kohati tundub isegi, et see venib siin.
Ma panen oma maski ja toru pähe ja libisen Vaiksesse Ookeani. Kehatemperatuuriga vesi paitab mu keha ja ma teen oma Wantra liigutusi. Mu keha valutab valust ja stressist mis mul oli Euroopas nii nagu ka musklitest ja liigestest, mis ma selle tulemusena endale sain, aga ma ka naeratan kuna ma hoolitsen nende eest alustades oma 30 päeva katsumust ookeanis. Veedan terve tunni ookeanis. Keha on ülimalt rahul ja õnnelik. Mu elu kvaliteet on siin kordi parem, isegi kui mu sissetulek on praegu veel väiksem.
Vee nähtavus ei ole nii hea, aga ma kasutan oma maski ja toru, nii et ma saaksin tõeliselt lõdvestada oma kaela ja õlgasid ning ujuda mõned otsad. Ma tulen ookeanist välja ja saan vaevu rahulikult istuda. Mu meel on nii harjunud olema ülimas tempos, et ma pean talle lausa andma põhjuseid, miks ma olen ära teeninud selle pausi ja mitte millegi mõistliku produtseerimise praegusel hetkel. Saan sellega hakkama.
Oma teel tagasi, ma peatun nurgapealses ‘Abarritos-es’, mis tähendab nurgapealne pood. Ma ostan värske ja kohaliku papaya ja natuke jogurtit. Pärast kojujõudmist, ma lõikan papaia lahti ja ainult peale vaatamisest mu suu läheb juba vesiseks. Ma võtan esimese ampsu ja mul on selline tunne nagu mesi sulab mu suus. Tundub nagu ma maitsen midagi pehmet ja siidist. Iga kord kui ma neelan toitu alla, tunnen, et olen hellitatud Mehhiko kohalolu poolt.
Ma jõuan tagasi oma tuppa ja lihtsalt laman seal, nautides Mehhiko siestat ja tehes ei midagit. Pärastlõuna tuulehoog liigub läbi mu akna, liikudes ukse poole ja mööda treppi alla.
Ma tunnen ennast vabana, õnnelikuna ja kodus. Kõik mu mured on läinud, mu hirm on lahustunud ja ma olen täiesti kohal siinses hetkes. On ainult praegune hetk. Mis iganes oli on läinud ja mis iganes tuleb, on teel. Ma olen põnevil. Uus leht on end keeramas. Ma nuusutan selle värskust oma ninaga. Merineitsina maa peal, nii nagu ka delfiini armastajana, ükskordki oma elus ma järgnen oma ninale.
Kodune ülesanne
Kui palju aega sa annad endale selleks, et teha mitte midagi hea enesetundega? Sel nädalal võta vähemalt 20 minutit iga päev, et teha mitte midagit. Seejärel kirjuta ülesse mis mõtted või ideed tulid sinuni selle ajal.
Ma olen avastanud, et seda tehes ma nagu kirjutan ennast endasse sisse, ehk ma kuulatan siis oma enda sisemisi sõnumeid, ideid, arusaamisi ja ahaa hetki, mis mõnikord võivad isegi viia uute toodeteni, teenusteni, ideedeni või siis külluseni. Ära alahinda mitte midagi tegemise kvaliteeti. Karupoeg Puhh teadis kindlalt mida see tähendab. Võta omale aega, et seda nautida. Kui sulle meeldib, võid seda kustuda ka siestaks ja kujuta ette, et oled palmi all, nautides sooja tuulehoogu ja juues kookose vett. Kes teab, võibolla ühel päeval saab see ka su tõeliseks reaalsuseks?
Olen Crystal Ra Laksmi. Mulle ei meeldinud kunagi Mehhiko. Kui ma siia tulin esimest korda aastal 2012 veebruaris (pea 4 aastat tagasi) siis ma tulin siia Hawaiilt ja see tundus nagu allaminek. See on mu viies suurem sisenemine Mehhikosse ja ma pean ültema, et mulle hakkab järjest enam meeldima selle maa kilplaslikkus, absurdsus, kaos – mis on tema südame tukses.
Ma armastan värve, mõnikord toitu, ja nende rikkust asjade tegemisel. Ma arvan et Eesti ja Mehhiko on päris sarnased selle koha pealt, kuna eestlased pidid olema väga loomingulised nõukogude ajal, ning innovatsioon ja initsitatiiv, mida inimesed siin ette võtavad on väga sarnased.
Kuigi ega ma ei usu, et üks eestlane seisaks pea peal valgusfoori juures, et raha teenida, on meil kindlasti kõigil midagi üksteiselt õppida nii nagu ka erinevatest kultuuridest.
Mulle meeldib veeta talvi soojades kohtades ja ma isegi vaatan võimalustele siia endale mingi kodubaas luua talvekuudeks tulevikus. Ma elan oma unistust ja julgustan kõiki saama mu lugudest nakatatud ja uskuda iseendasse, seada eesmärke ja teada, et ühel päeval unistus saab teoks ja sa saad olema peategelane selles filmis.