Antud intervjuu on sellest:

‘Kuidas me kõik oleme sibulad ja meie elud on koorimine – see on sinu valik, kas me teeme seda ise või laseme teistel jõududel seda teha.

Lugu on kokku pandud ja üles täheldatud Crystal Ra Laksmi poolt. Lisaredigeerimisele inglise keeles oli kaasaitajaks Sonny Davis ise. 

Kõik pildid on Sonny Davisi erakogust, kui pole märgitud teisiti.

Sa oled kanadalane, kes on reisinud maailmas, elanud oma unistust nii mitmel moel ja isegi vaatamata sinu CMT haigusele. Kui sa vaatad tagasi oma juurtele, mis ja kes on olnud sinu jaoks kõige mõjurikkamad sellel teel, et sa oled jõudnud sinna, kus sa täna oled ja kes sa täna oled?

Kust ma alustan? Mul on olnud nii palju erinevaid õpetajaid ja eeskujusid, nii spordis, enesearengus kui ka muusikas. Igal kangelasel, kelle poole olen ülesse vaadanud, neil on olnud erinevad kehad – mõned terved kehad, mõned ratastoolides, nii mehed kui naised.

Ma olen olnud väga üllatunud, kuidas nad on kõik leidnud oma sisemise vabaduse ja ennast defineerinud oma kehades, isegi oma ‘piirangutes’, läbi piirangute. 

Iga minu kangelane on endaga kandnud sarnast sõnumit – Tunne ennast, mis on väga ürgne õpetus, mis on edasi antud tuhandeid aastaid ning millel on väga suur tähtsus praeguses arengus ja avardumises.

Et olla intiimne kõigega, mis me oleme, ka valguse ja pimedusega, selleks, et kogeda oma olemuse kogu terviklikkust ja pakkuda maailmale avastamist kui kunsti. 

Keegi, kes on olnud minu jaoks väga särav on olnud Terry Fox, kanadalasest kangelane, kes lahkus meie hulgast peale oma suurt saavutust kandes lootuse sõnumit vähihaigetele ja kogu inimkonnale. Üks tema jalgadest oli amputeeritud ja ta jooksis ühe jalaga üle terve Kanada ja kukkus mitmeid kordi, aga leidis jõudu, et taas kord üles tõusta ja teekonda jätkata.

Ta märgistas oma hetkelist edu hetkest hetke ja tema eesmärgiks oli jõuda järgmise tänavalambi postini. Lõpuks jõudis ta poole maani, Thunder Baysse Ontarios, kus ta kukkus viimast korda ja enam ei tõusnud. Selleks ajaks oli vähk tema kehas paljunenud ka tema kopsudesse. Kuid tema julgus ja pealehakkamine inspireerisid mind juba väiksest peale ning mu ema hoolitses selle eest, et sellised lood minusse jäädvustuksid, et minus juurutada uskumust, et ma võin ronida mägede otsa ja laulda ja teha mida iganes ma oma meelt suunan tegema.

Teine lapsepõlve kangelane oli Michael Jordan, Chicago Bullsi tiimi kapten. Ma imetlesin teda kui atleeti, ning kui meest, kellel oli palju oskusi ja väge, meest kes oskas lennata. Ma hakkasin ka ise korvpalli mängima just tema pärast, kui ma olin noor. Mul oli ka palju häid tulemusi, kuna ma järgisin tema juhatust. Ma treenisin ja proovisin ka kooli tiimi jaoks, aga minu tervise seisukorra pärast ei saanud ma kunagi tiimi. See oli minu jaoks nii raske, olla nii välja arvatud – igal aastal pettumus.

Kuid siiski, see tegi mind tugevamaks ja veelgi kangekaelsemaks, et ennast parandada ja järgneda kõigele sellele, mida ma tahtsin, olenemata takistustest.

Mul on olnud veel üks suur kanadalasest kangelane  –  Rick Hansen. Rick viis kehapuude uuele tasemele. Peale seda kui ta oma selja murdis, tekkis tal inspiratsioon teha heategevust selleks, et saada raha puuetega inimestele. Ta tegi seda oma ratastooli lükates vahemaaga, mis oleks võrdne ümber terve maailma tuuriga. Selleks läks tal vaja kaks aastat, et see monumentaalne seiklus läbi teha ja täna on ta minu jaoks üks minu kõige imetlusväärsemaid inimesi. Selge ja kuninglik, ning kõigiga kohal. See pole keegi, kellele ma ülesse vaatan, vaid silm silma vastu. Hiljem anti mulle võimalus Rickiga ja tema tiimiga koos reisida, kui nad tähistasid 25. aastat oma Kanada originaalsest reisist, alustades sealt kust tema alustas kõige idapoolsemast Kanada osast – Cape Spear Newfoundlandist. 

Peale kahte südameoperatsiooni 1995. aastal ma alustasin oma treeningutega, et saada professionaalseks atleediks oma ratastooliga ja olin teel 2008 Beijing Para Olümpiale. 

Jällegi minu seisundi pärast mind klassifitseeriti ümber ja minu kaart tühistati. Ma olin väga pettunud ning ajalugu kordas ennast. Ma olin nii lähedal oma unistusele, et elada oma unistust paraolümpia atleedina. Peale sügavat eneseotsingut ma sain aru, et see pole minu elutee. Pealegi ma polnud medalite kütt.

Et sellega endas rahu sõlmida võttis aega ja ka tõeliselt järele uurida kes ma olin peale selle, et olin ratastoolis ja mul oli silt – ‘puudega’. Sellest tuli midagi väga sügavat ja hakkasin sisemiselt õitsema. Kõik need sildid, mis ma kas ise endale panin või teised või siis ühiskond, need kõik hakkasid ära langema. Tõeline ärkamine. 

Elu on nagu sibul ja selle koorimine. Me saame valida, kas teeme ise selle töö ära või laseme teistel selle töö enda jaoks ära teha; orgaaniliselt või siis jõuga. Valik kasvada ja avarduda kui inimene on meie enda teha. Milline seiklus!

On väga oluline vaadata, mis põhjustab meile avatud või suletud tunded. Lubamine ja vastupunnimine on midagi, mis on tõeline õpetaja. Kui mõtted meie peas hakkavad liikuma kui pendel ühelt poolt teisele, siis on see rütmi seadus mis ütleb: kui see liigub ühte äärde, siis liigub ta mingi hetk tagasi teise äärmusse. 

Täna olen õppinud tänama ja tasakaalustama kõrged äärmused ja alumised äärmused, nii et olen rohkem praeguses hetkes. Selles avastusretkes olen ka õppinud kuidas olla hetkes kohal, mitte elada minevikus ja tuleviku unistustes. Selles ma usun, et me saame praktiseerida suremist iga hetk – midagi, mida me peaksime kõik õppima oma teel olles.

Muusikuna on mul olnud palju muusikaõpetajaid, kes on mulle väga põnevalt õpetanud elu kohta. Ma sain aru et muusikaga ei saa ma mitte ainult olla muusik, aga ka nagu kanal, mis laseb endast läbi muusika ja helid ning ennast läbi minu tundma õppida. 

Kui ma teen kunsti või muusikat, siis ma küsin endalt, et mis siis kui see mida ma loon on ‘happeline’ või siis ‘aluseline’ nagu looduses. 

Läbi loometarkuse; kas muusika tundub kuulajale karm või on see rohkem kui ravim kõrvadele ja hingele?

Iga õpetaja kes mul on olnud, on olnud mu tervenemisseikluse esindaja, kus ma olen õppinud ennast leidma, tundma ja armastama. Kui lubame endal terveneda, siis on meil kohustus seda ka teistega jagada ja olla neile suunajaks nende teel. Teised avastavad, et ka nende sees on valgus. Me oleme kõik imelised peeglid üksteisele. Olen kogenud paljusid selliseid ’ingleid’ oma elus, kes kannavad endaga seda erilist hinge ravimit. Ma pakun sügavat tänu kõigile neile … ka sulle Crystal Ra.

Mul on olnud ka vaimne guru Sri Chinmoy. Mulle meeldis kuidas ta elas vaimust – kõige pehmem ja ilusam muusika ning kunst ja olemise kunst. Ka tema oli atleet ning tema treeneriks oli Jumal. 

Tema eeskuju ja valgus olid kvaliteedid, mida olen endaga kandnud endas. Tema elu on see, mis minu valguse ellu äratas ja inspreerib nüüd seda maailmaga jagama. 

Ma ei tohi unustada oma ema. Ma võlgnen talle kogu oma elu. Ma saan temaga hästi läbi, elan temaga – ta on tõeliselt imeline inimene – ja loodetavasti saame kõik seda ütelda oma emade kohta. See võib kõlada nagu ta on tõesti mu tuul mu tiibade all või õhk mu kummides. 

Mis on su praegune suurim unistus? 

Ma sain palju inspiratsiooni läbi Rick Hanseni ja tema eepilisest rändamisest ümber maailma oma ratastooliga.  Peale seda kui langesin Kanada tiimist välja, siis ma panin eesmärgiks täita oma lapsepõlve missioon – oma 30ndal sünnipäeval ma tahtsin oma ratastooli lükata Kanada läänerannikult idarannikule. 

Seiklus algas, aga pidin peatuma mitmeid kordi nii raadio kui televisiooni intervjuudeks, heagevuseks ja ootamatu isa surma pärast.

Olles ka oma graafikust maas, siis otsustasin, et katkestan oma sõidu Thunder Bays, Ontarios, seal kus oli Terry Foxi mälestusmärk. See 3 kuud ja 9 päeva lükkamine kasutas palju minu chi energiast, lisaks minu tavalisele neuro- muskulatuursele mittetoimisele.

Praegu on mul raske kõndida ja peale kallist ravi on mul olnud võimalus tervendada ja koguda oma jõudu, mis mul oli.

Mu unistuseks on lõpetada, mida ma alustasin ja teha sellest ka dokumentaalfilm ja panna kokku ka taustamuusika sellele dokumentaalfilmile, mida ma ise kirjutaksin. Esimene kord ma tegin seda ise ja väga väikse meeskonnaga minu kõrval ja palvega. Mul on nüüd vaja õiget tiimi selleks, et see seekord õnnestuks.

Mis on sinu võtmed elada oma elu oma tingimustel nii nagu sulle meeldib? 

Ma pean siin mainima oma ühte parimat sõpra ja õpetajat  Satyen Raja kord ütles mulle ‘Ole ilma raamideta.’ Aga kui ei ole ust, ei ole ka raami. Ta rääkis arvamustest ja eelistustest. Olla ilma siltideta. Olla siltideta kui olemuse olemine. See pakub teatud vabaduse sügavust. 

Kui sa elad meditatviiset elu, siis sa muutud vabamaks. Mu keha on olnud mulle mu parim õpetaja kuidas seda teha. Kuidas elada oma hingamise,- kavatsuse- ja rahu,- tänu-, aktsepti- ja alistumisega nagu parimate sõbradega. Praegusel ajal ma muust ei mõtlegi.

Kui liiga palju mõtteid jookseb läbi mu pea – siis tänulikkus on mu võti, selleks et keskmes olla. Mil iganes ma tunnen sellest eemal olevat, siis ma pole enam tänulikkuses või siis ilma raamideta meelestuses.

Iga arvamus loob füüsilise tunde ja me peaks kõik mõtisklema ja arvestama nende sensatsiooniliste kogemustega.

Lõdvestu ja mediteeri. Pane tähele meele pendli loomust. Mis see minus esile toob ja miks see esile tuleb minu jaoks just sel momendil? Liigu tagasi algallika juurde. Järgne niidile ilma, et iseenda arvamuseks muutuksid. Ole ilma raamideta. 

See on ülimalt oluline avastada kes me oleme sügavas sisemuses ja küsida küsimusi vankumatult. Küsimisega vastused ilmutavad ennast aja möödudes.

Meil on vaja mõista elu draamat, eriti kui sa hakkad uskuma, et see on reaalne. See näib reaalne, aga see on meele teater, mis teeb trikke. Mu keha, mu jalad ja käed ning mu organid minu sees on vaid õrn vari sellest kõigest millest me kõik koosneme – valgus ja energia.

Mul on nimi – aga ma pole minu nimi. Mul on keha – aga ma pole minu keha. 

Alistudes metafoorile; ole allavoolus oma elu jões. Ära ripu okste küljes muretsedes kuhu järgmine pööre läheb. See ei ole meele edasi tagasi pendeldamises, vaid keskmes olemises siin ja praegu oma hingamise ja tähelepanuga.

Mis oli su elu raskeim moment? Kuidas sellest läbi tulid?

Minu jaoks on kõik kaasamises ja välja arvamises, minu puude pärast. Ma olen siin all oma ratastoolis ja sina oled seal üleval – kui sa seisad muidugi. Need on mõned karmid reaalsuse faktid, mida pidin õppima aktsepteerima. Avalik teadlikkus selles osas on käinud ära pika maa, aga ikka veel on paranemise võimalusi.

Suhted ja romantiline armastus on olnud mu tõelised õpetajad ja ka raskemad õpetajad mis mul on vaja olnud õppida, kuna me oleme üksteisele peeglid. 

Intiimsed suhted ja romantiline armastus toovad ülesse valguse kätte kõik mis on varjatud. Meditatsioon ja raamideta elamine valmistavad meid ette katsumusteks, milleks on kahe üheks saamine. See on nagu puhastustules seismine. Ole endaga aus, pole vahet kui raske see protsess on. Mul on olnud vaja lõpetada suhted, kus ma pole olnud häälestatud oma tõega üheks. Harmoonia, tasakaal ja tervislik enese respekt on mõned präänikud, mis on selle tulemuseks. 

Katsumused on peidus meie vastamises ja reaktiivsuses. Mul on igati põhjust arvata, et tugevam ja terve mees valitakse minu asemel. Ma arvan et paljud minu kogukonnas tunnevad selliselt mingil hetkel ja peavad õppima avaramat aktsepteerimist kui räägime suhetest. 

Kuniks me ei vali ennast esimeseks; me ei tunne ennast kunagi terve ja täiuslikuna.

Ma tean, et ma võin olla väga tundlik. Suhetes on mul olnud sügavam teadlikkus läbi enda valu ja rõõmu, mis on tulnud läbi teise. Nad toovad meie varjud valguse kätte ja ma peaksime pühenduma sellega töötamisele, kui pendel liikuma hakkab. 

Kui ma olin noorem, teismeline ja oma kahekümnendates, siis ma ma ikkagi veel kõndisin, kasutades ratastooli aga vaid vahest. Ma väsisin ära ja kukkusin … väga palju. Sageli väänasin oma kanna ära või kriipisin oma põlve või sain verise nina kuna kukkusin maha. Ma olin päris närvis kui ma kõndisin. Kasutasin karke ja kõndimistooli, aga praegu peale oma viimast raviseanssi rakkudele olen peamiselt ratastoolis.

Ma mäletan ülimalt selgelt, et see oli mu vabadus valida kas kukkuda valu tragöödiasse ja needa oma elu või leida moodus kuidas püsti tõusta ja olla tänulik oma jalgade eest, mis mulle on antud. 

Mu käed ja jalad on olnud mu katalüsaatoriteks mu sisemise vabaduseni kuna ma olen õppinud puhkama tänulikkuses, mis pani mind põlvitama. Ma võtsin seda kui ego õppetundi. Ma trikitasin oma meele olema tänulik iga kukkumise eest.

Mis on olnud su kõige inspireerivam hetk su elus? Miks ja mis juhtus?  

Ma tegin endale initsiaatori eksamid. Elu muutvad katsumused, mis avaldasid aspekti minust, et ma olen kartmatu sõdalane. Kui ma olin 25 siis ma kogesin kõige sügavamat valu, aga samas ka vaimu inspiratsiooni, mida olen eales kogenud. Mind toetati mõlemalt poolt ja ma kõndisin üle põlevate süte. Kuna mu sammud ei toimu täis tallaga, siis mu jalad said kolmanda astme põletuse osaliseks ja mul võttis mitu nädalat aega et terveneda.

See kogemus aitas mul endasse väga sügavalt sukelduda ja saavutada uus avardumise tase, kus ma lahkusin oma kehast, ilma suremata. 

Mu lon olnud palju operatsione ja olen kogenud igat sorti ebamugavust ja valu, aga see oli üle kõige. Õnnistus tuli kohaliku indiaani shamaani poolt, kes istus mu kõrval ja laulis tervenduslaule ja mängis oma flööti peale sütel kõndi, et leevendada mu valu.  Varsti ma sisenesin varjatud shamaani maailma täis transsi, tervendust ja maagiat. See näitas mulle mu tõelist mina, mu hinge. Ma sain kogemuse kuidas mu hing kehastas keha. Ma alustasin dialoogiga, mis on minuga tänase päevani.

Sellest kogemusest ma õppisin jagama oma tervenemist läbi oma lugude ja muusika, mida mängin. See inspireeris nii mu hinge kui ka mu jalataldu. Ma ei kutsu ennast ei shamaaniks ega ka tervendajaks. Ma ei kutsu ennast kellekski. Ma soovin elada oma elu tänu ja lootusega kõigi olendite jaoks. 

Mida sa loed oma suurimaks saavutuseks oma elus? 

Mul on olnud päris palju imelisi kogemusi, aga ilma oma emata ma poleks olnud võimeline midagi tegema. 

See pole nimi või silt, või auhind või medal, aga see on kogu aeg pidev protsess, mida me võime anda endile ja see on see, et me saame ühendust iseendiga ja muutume intiimseks kõigega mis meil on – valguse ja pimedusega – selleks, et saada terviklikuks. Avastades kes ja mis me oleme, peaks olema kõige tähtsam saavutus terve elu jooksul. See ei lõppe kunagi. See lubab rohkem ja rohkem isiklikku vabadust järgneval teel!

Isikliku vabaduse kunst on peidus võimes teadlikult tunnetada kõike ja samal ajal lahustada igasugune negatiivne impulss, mida me kaasas kanname kellegi või millegi suhtes. See ma arvan on suurim kingitus, mida me saame anda üksteisele. 

Mis suhe on sul rahaga?

Muistsel ajal toimis maailm läbi kinkimise ja vahetamise. Praegu on raha meie valuuta ja me maksame oma kogemuste eest siin maa peal.

Raha on nagu vesi; elujõu vorm. Elujõud mis on teenitud. Vaba elujõud ja samas elujõud mis võib jääda kinni kui on ära kasutatud või kuritarvitatud. See saab toita, aga ka mürgitada.

Kujuta ette, et raha on nagu voolav jõgi. Jõekaldad juhatavad vett ookeanisse. Ei ole vaja hoida kinni okstest, või kaldale ronida, kuna see võib tekitada pankroti. 

Me peame õppima kuidas tuua elujõudu oma ellu ja siis kuidas seda teadlikult kasutada; leida lekked ja olla teadlikum ja vastutustundlikum sellega. Et meil oleks rohkem teadlikkust ka taimedest vees ja kuidas seda jagada teistega väga valgustunud moel. 

Ma ise tunnetan, et mul on rahaga tervislik suhe. Ma ei raiska liiga palju, aga ma hoian ta voolamsies.

Raha, mis istub liiga kaua ühes kohas, hakkab haisema. See on nagu sõnnik – seda peab laiali jagama!

See aitab mul hoolitseda enda eest ja aidata teisi kui ma saan. 

Raha on ka peegeldus kuidas me sisemiselt toimetame. See jagab lugu. Millisena peaks sinu lugu kõlama?

Kas sa võiksid defineerida mis on finantsiline vabadus sinu jaoks? 

Ma töötan selle suunas ise ka. Mul on olnud mõned suuremad eeskujud kelle poole ka ülesse vaadata. Õpetajad ja sõbrad kes on loonud ja disaininud oma unistuste elu igapäevaselt. Neil on sisemise tasandi vabadus teha mida iganes, millal iganes ja elada väga mugavalt kuhu iganes nad lähevad. Piisavalt mugav on see, mida ma ihaldan.

Kui pole liiga personaalne küsida, kuidas sa ennast ära elatad, et elada oma unistust praegu? 

Praegusel hetkel oma elus ma alistun loomulikule jõe voolamisele, mis tooks mind mu tõelise leivani ja et oleks piisavalt mille eest elada ja ka jätkusuutlikult ja  selles on palju rikkusi: õnn ja rahulolu.

Mõned aastad tagasi ma lõpetasin töö otsimise. Mu keha polnud sellega päri, nii nagu ka süda. Mu füüsiline stamina hakkas mind alt vedama ja mul oli väga raske leida midagi, mis oleks püsiv. Mu viimane töö oli limusiini autojuht ja kui mitmeid kordi minu pärast hilineti, siis ma hakkasin endalt küsima, et võibolla mu keha ei saa sellega enam hakkama. 

Ma mõtlesin, et võibolla mul ei olegi vaja töötada ja aktiveerisin oma sisemise ettevõtja vaimu. Mul oli vaja luua midagi minu enda kunstist ja muusikast. Midagi mis paneks mu hinge laulma. 

Ma tegin läbi suure muutuse. Ma alistusin voolule ja aktiveerisin suure elu ja karjääri transiidi. Ma jätsin oma töö maha, oma korteri, oma tüdruksõbra, kellega olin 5 aastat koos olnud ja läksin seiklema. Varsti leidsin ka palju lisavõimalusi puuetega inimestele. Ma vaatasin ka üle ja muutsin oma kulutamise harjumusi.  See on võtnud viis aastat, et oma koormat vähendada ja lihtsustada oma elu. 

Täna olen õnnistatud, et teen seda mis mulle meeldib ja mängin ja esitan muusikat. Praegu talvekuudel mängin kohaliku bändiga Tatewari Flamenko Bändiga rütmipille. 

Ma just lindistasin ja produtseerisin oma albumi pühendatud muusikaga mille nimi on ‘INVOLUTION’ (siseareng), mis on mu täitunud unistus.

Elatun ka vähese rahaga bänditööst, nii nagu ka jootrahast ja tasuta toidukordadest, mistõttu ma elan kergelt ja vabalt ning töötan oma kirgedega. Raha tegemine online on ka midagi mida ma teen oma kunstiga.  Vaata sellist lehte nagu : ‘Hidden World Soul Portraits by Sonny’ Facebookis!

Ma olen teinud palju heategevustööd ja projekte teiste jaoks, kuid kui tuli aeg lindistada, oli mul raha vaja. Stuudio ajad ei ole odavad. Mul oli ka vaja ekstra raha, et maksta eriliste raviprotseduuride eest, mis aitaksid mul jätakata muusikariistadel mängimist ka pikemalt.

Panin kokku rahvalt raha kogumise kampaania, mis aitaks mul seda kõike teha. Alguses tundus nii imelik iseendale seda raha küsida, kuna see tundus väga isekas, aga ma tean, et see sõnum minu muusikast vajas jõudmist maailma.

Kui su tegevused on kõigi heaks ja hüvanguks, siis maagia toimub. 

20ndal märtsil on mu esimese debüütalbumi estilus Octopusi Aias, La Cruzis, Mehhikos. 

Ma olen väga tänulik kõiigle inimestele, kes on mind toetanud selle realiseerimisel ja kes toetasid mind läbi selle online platvormi. Enne seda pidid inimesed heategevuslikku raha küsima isiklikult. Nüüd annab aga internet meile nii palju lisavõimalusi külluse loomiseks nii kaudselt kui ka globaalselt. Kõik muusika on praegu müügil online.

See on olnud väga huvitav sisemise arengu protsess navigeerida oma elu ratastoolist. Ma olen leidnud mis on kõige tähtsam minu jaoks ja mis toob mulle kõige rohkem rõõmu aj õnne, mis levib ka teisteni ja panen kogu fookuse sellele.

Miks luua kannatust? Järgne sellele teele, mis annab sulle kõige kõrgemat põnevust ja uksed avanevad sulle. Meil ei olnud ette nähtud kannatada. 

Mis on su hiljutise albumi ‘Involution’ sõnum?

Nimi ise. See pole midagi uut. Aga mul on tunne, et inimesed mõnikord unustavad ‘sisearengu ja varjatud maailma rännakud sissepoole. Evolutsioon on kõik, mis me kuuleme ja kuidas me oleme inimestena edasi arenenud. Vaimselt on olemas kaks protsessi – kasvamine sisse ja välja – paremaks enda versiooni saamisel. See on nagu seisaks hiiglaste õlgadel – võttes minevikust seda, mis on toiminud ja liikudes tulevikku, valgustunud olemise poole.

Pole vahet kas sa tervened või võtad usus hüppe, siis mingil hetkel igaüks teeb seda ja see alustabki sisemise arengu protsessi. Mõnikord see on üksiku teekond.

Teinekord kogukonna toetus võib olla nagu katapult meie isikliku kasvu ja vabaduse jaoks, nii et see inimene saab saavutada kõrgemaid saavutusi, kus me oleme tõeliselt nähtaval ja hinnatud. 

Valu ja kurbus võivad initsieerida teekonda sissepoole, aga piserdab uusi taipamisi ellu  ja meie eesmärgile siin õigeaegselt.

Võibolla sul just lõppes suhe ja sul on selja taga südame murdmine. Võti on alkeemikuna sellest valust kunsti teha.

Mis iganes see on, võta see hüpe. Vaata sissepoole. Küsi ja jää avatuks vastustele.

See album tähistab perioode minu elus, kus essents kes ma olin, oli kokku kogutud ja pandud ilusaks ja hüpnootiliseks muusikaks.See on mõtisklev, meditatiivne ja spirituaalne album, mis teenib inimesi, kutsumaks neid ennast uurima, kasvama oma allikaga rohkem kokku ja kasutama kui muusikaliseks ravimiks kõrvadele.  Ma kutsun seda selgeltnägija folk muusikaks. 

Mitmel moel ma võin ütelda, et olen kogu oma elu ‘sita’ ümber keeranud nagu sõnniku, millega toita oma aeda. Mitte vajuda põhja kui on sügav depressioon ja mitte liiga ära lennata kõrghetkedel. Ja siis teha hüpe oam usuga, ning muuta see kõik kunstiks. See on minu roll. Valu julgustab meid olema kohanduvad ning innovatiivsed. See viib meid sügavale kui me lubame sellel minna ja see saab pakkuda meile kingitusi, mida saame jagada maailmaga.

Meid tutvustati umbes aasta tagasi ja me oleme üksteist näinud siin ja seal La Cruzis. Oleme arutanud põnevaid teemasid ja jagame sarnaseid vaateid elust ja vaimust.

Tervendaja minus näeb tervendajat temas. On väga kinnitav teada, et siinses ‘pueblos’ (külas) on ka veel keegi teine, kes on teadlik ja praktsieerib oma tervenduskunsti endale ja teistele. Ma tunnetan temas teiste maailmade julguse ja jumalanna sõdalase peegeldust.

Crystal Ra on tervenduspraktik ja pakkus mulle oma Wantra kogemust mis oli tõeline uskumatu veealune seiklus maailma eksistentsi südametuksesse. Wantra personaalne hõljumise sessioon Crystal Raga juhendas mind väga pehmelt mu kehasse, lasi mul lihtsalt vajuda ja alistuda sellesse lõpmatusse ruumi – mittemillegi mugavusse. Mind hoiti pehmelt ja liigutati selles veealuses maailmas. See oli täiesti kaaluta olemise tunne ja füüsiline vabadus. Mu keha igatseb vabaduse järele ja see oli nii lahe kogemus läbi selle null gravitatsioooni.

Peale tema särava valguse, sõbralikkuse ja unikaalse eesti aktsendiga; ma olen nii õnnelik, et me kohtusime. See näitab, et siin toimub ka hea töö selles väikses kohas. 

Ma tean et on rohkem tervendajaid seal väljas, kes on radari all. Me oleme vajatud! Tulge! Mu õpetaja Satyen Raja ütleb: ‘Kingitus peab olema jagatud!’

Kuidas saavad inimesed sinuga ühendust?

Facebook: Otsi ‘SONNY’

YouTube: Sonny Davis

Email: sonnyandchair@gmail.com
Website: Muusikaalbumi online allalaaditav versioon asub www.sonnymusic.net
LisaFB leht: “Hidden World Soul Portraits by Sonny’ 

Enamus fotod tehtud Sonny õe poolt. Vaata Tiana Davise fotograafi lehte siit.

Tänud sulle su aja eest armas Sonny ja kõikide imeliste ideede eest, mida sa jagasid minuga ja ka mu lugejatega ja soovin sulle imelist seiklust ja las muusika ja kunast olla alati sinu tuuleks sinu purjedes!

__

Kui need lood sind inspireerivad, siis registreeri ennast minu lugejaks klikates sinise valge kasti peale siinselt lingilt ja jättes sinna oma andmed.

Kui see lugu inspireeris sind, ole hea ja jaga kuidas siin loo all.

Crystal Ra