Aloha armsad!
Olen viimastel kuudel olnud väga suurtes pööristes. Otsustasin sellest kuust alates ka taas kord regulaarselt siia postitama ja jagama hakata. Praegu on kogu mahv läinud FB ja ka Instagrami peale ning osalt ka You Tube-i peale nii nagu ka Kajabi peale kuhu ehitame ülesse oma uut interneti impeeriumit. See on ikka päris suur ettevõtmine. Kuigi olen enamuse nende platvormidega tuttav juba pikemat aega olen ikkagi üsna lapsekingades.
Täna aga tahan jagada minu lugu oma vanaemast Astrast.
Me sageli valime endale tingimused ja olukorrad, mis aitavad meil kasvada veelgi tugevamaks ja veelgi võimsamaks. Üheks minu suurimaks kasvatajaks ning kangelannaks on minu vanaema Astra. Mu vanaema on praegu 92-aastane.
Vaata seda videot siit et natuke temaga tutvuda:
Teen täna ka tema kohta LIVE video mida saad vaadata siit.
Aga täna tahan just kirjutada sellest kuidas vanaema tugevus, rangus ja vastupidavus kandusid ka minule üle ja õpetasid ka mind endast parimat andma ükskõik mis ümberringi toimus või kes mind maha tegi.
Ma olin aga kuni keskkooli lõpuni väga arg tüdruk. Ma ei julgenud isegi klassi ees kodutöid vastata. Ma nii kartsin seda. Sest ma kartsin negatiivset tagasisidet ja vanaema oli mind nii kiivalt poputanud ja kaitsnud – selle julma maailma eest.
Alles siis kui kolisin pealinna, hakkasin õppima tundma oma sisemist häält, oma intuitsiooni, oma tõelist häält nii laulmiseks kui ka muul otstarbel ning ma avastasin et see mida ja kuidas ma ütlen on isegi oluline ja jõuab kuhugi.
Nimelt hakkasin pakkuma koostööd kohalikele noorte meediaväljaannetele nii nagu ka tööle raadios. Ma tõeliselt nautisin seda. Nii väga et sain tööd isegi teises raadios. Väga paljud ei tea seda infot minu kohta. Paljud on maininud et neile meeldib minu hääl. Ja kuni raadios töötamiseni ei teadnud ma et mul on ühe tähe hääldusega teema. Käisin päris pikka aega logopeedi juures et seda välja treenida, aga siis lõin käega. Ma arvan et see on minu omapära. Kui see on valesti, siis olgu valesti, aga see on minu omapära.
Hiljem õppisin antropoloogiat ja tegin valmis ka mitu dokumentaalfilmi. Seal sain tõeliselt oma visuaalse loominguga mängida ning täielikult seda nautida. Minu unistuseks on veelgi dokumentaale teha kuna see on üks moodus oma häält suuremalt maailmaga jagada.
Minu seiklusrohke elu jooksul on mind väga palju maha tehtud. Olen olnud väga julge, toppinud oma nina igale poole, uudishimuliku natuurina katsetanud väga palju oma elus.
Kuna ma olen kogenud väga palju negatiivset oma elus, siis olen saanud kogemusi, mis on mind mentaalselt väga tugevaks treeninud. Olen sellest üha enam teadlik. Olen selle eest ülimalt tänulik.
Hiljuti oli mul kogemus kus üks meie kanuuklubi tüürimees tegi mu aerutamistehnika ja ka unistused totaalselt maha. Tegu oli alkohooliku taustaga mehega, kes arvatavasti tundis minu soovi ka kanuud tüürida ennast natuke ebakindlalt ja tegi mu aerutamise tehnika täiesti maha (naised kas tuleb tuttav ette???).
Ma olin nii endast väljas et esimesel hetkel mõtlesin et ma hüppan kanuust ookeani ja ujun tagasi – et mina sellise mehega kanuus enam ei istu. Aga talitsesin ennast. Pärast mõtlesin et mida selle kogemusega peale hakata. See oli ilmselge ülekohus. Ma jagasin seda vaid mõne inimesega, aga väga oluliste võtmeinimestega kanuuklubis.
Nad olid väga tänulikud mu jagamise julguse eest ja võtavad nüüd selle inimese ekstra luubi alla, kuna ka teised on sarnaseid kogemusi temaga kogenud.
Harrastajate kanuuklubi on klubi kus valitseb aloha ja lahkus ning sõbralikkus.
Täna sain veel eraldi kõne ka klubi presidendilt kes julgustas mind tüürimist mitte maha jätma ja ikka edasi õppima, olenemata mis mõni kapten mulle ütleb. See on väga armas. Eks ma siis kangekaelselt jätkan.
Mõned päevad hiljem tüürisin teise tüürimehega, kes on aerutanud ja tüürinud 40 aastat. Ta toetas mind väga, andis mulle tagasisidet ja andis isegi komplimente kui hästi mul kõik välja tuli minu vähese kogemuse peale. Pärast kiitis mu tehnikat ka peamistele kordinaatoritele, kes olid sellest üsna üllatunud. See oli väga võimas kogemus.
Ja ma saingi aru – et kuidas me laseme ennast defineerida kellegi teise häälel kellel pole selleks isegi õigust ega piisavat tausta!
Kas sinuga on seda juhtunud? Vean kihla et on!!!
Ja see on võimalik ainult siis kui me ise ei ole täielikult iseendaga paigas ja eneses kindlad. Me peame iseendasse ja ka oma häälde ja võimetesse uskuma!
Täna oli sarnane kogemus kus keegi väljastpoolt ütles mulle et ma ei tohi midagi teha või noomis mind. See on korduv olukord. Ma saan aru et see on ka minevikuga rinna pistmine kus ma pean tegelikult tõeliselt ennast kehtestama ja oma jala maha panema.
Mitte kellelgi ei ole õigust meile ütelda mida me teha võime või ei või. Kui see mida me plaanime teha on südamest, armastusest ja alohast – anna aga minna ja nii et pritsib!
Seega kui keegi teid pidurdab siis teadke – et see võib olla universumi moodus teist testida – et kas vanad mustrid on lahustatud ja kas sa ikka ennast piisavalt kehtestad?
Lisaks oleme liikumas uude ajastusse kus meie energiad testivad meie haavatavust. See on imeline kui sa julged olla ka avalikult haavatav ja seejuures ei häbene seda. See on autentne loomine ja südamest elamine. See on Uue Ajastu toimetamine. See ei võida mitte ainult südameid vaid ka tähelepanu ning inspireerib ka teisi oma haavatavust mitte varjama.
Kui selles protsessis kaasneb kellegi FB sõbralistist kustutamine või siis isegi blokkimine, siis tee seda! Sa oled rahu ja harmooniat väärt nii nagu ka seda et julged väljendada oma häält täie rauaga!
Edu sulle ja jaga minuga kas ja kuidas see postitus sind kõnetas ja kuidas sinu elus see teema on aktuaalne olnud ja mida oled teinud!
Kui sul on mu vanaemale ekstra häid soove kuna ta on praegusel hetkel haiglas, siis jaga neid kommentaaridesse ja ma edastan need talle isiklikult! Aitäh sulle!
Olen Crystal Ra Laksmi-Ditton. Naine kes on avastamas oma tõelist häält iga nurga pealt ja alt. Ma ei pea seda enam häbenema. See mida ma ütlen ja kuidas ma ütlen on väga sügav ja mõjukas ning võib mõjutada maailma. Ma olen aloha saadik ja aloha sõnumid tervendavad ja väestavad maailma. Soovin seda julgust oma häält jagada ja testida kõigile siinsetele lugejatele!
Kui see sõnum ja mu vanaema lugu sind inspireeris, siis jaga seda postitust oma võrgustikes vähemalt viie erineva inimesega. Sedasi aitad kaasa parema maailma loomisele ja sinust saab Aloha Saadik! Mahalo<3