Kirjutasin vabaarmastuse teemal aastaid tagasi ka eesti ajakirjandusse artikli, nii nagu ka mõned artiklid tantra teemal. Sellel hetkel ei saanud see väga suurt tagasisidet. Antropoloogide ülesandeks on võtta ette teemasid, mis on üldsusele aktuaalsed, ning kui nägin seda artiklit, siis arvasingi, et aeg on taaskord käes sellest teemast avalikumalt rääkida. Loo lõpus jagan ka minu isiklikke kogemusi antud teemal.
Lugesin seda artiklit The Independent portaalist ja see on väga aktuaalne, kus tõstatakse küsimus: ‘Kas Monogaamia aeg on ühel pool ja uueks normiks on saamas polügaamsed suhted?’ (Adam Sherwin).
Artikkel oli niivõrd päevakohane, et tõlkisin selle siin ka teile lugemiseks:
BBC on teinud sellekohase uurimuse. Seal tuuakse näitena kaks paari, kes elavad koos Sheffieldis, ning kasutavad Google kalendrit selleks, et planeerida millal üksteisega seksida.
Raadiosaates mis antud teemat käsitleb, räägib selgelt, et ‘tabu’ mis on eksisteerinud armsamate jagamise suhtes ja määramatu arv seksuaalpartnerite suhtes, võib kaduda kümne järgneva aasta jooksul.
Jo Fidgen intervjueerib eksperte ja kohtub briti paariga, kes on monogaamia sinnapaika jätnud. Tema küsimus ongi: ‘Kas tõesti monogaamia võib kaotada oma moraalse monopoli järgneva 10 aasta jooksul?’
Ta kohtub Charliega, naisega, kes on olnud abielus Tomiga kuus aastat. Enne abielu kohtus ja armus Tom Sarahsse, Charlie nõustumisel. Aja möödudes alustasid nii Charlie kui ka Sarah omavahel suhet. Seejärel hakkas Sarah väljas käima uue mehega, kelle nimi on Chris. ‘Mingi aja pärast armusin ma Chrisi ja nüüd me plaanime koos vananeda’, räägib Charlie raadioprogrammis.
Paljud raadiokuulajad võivad olla shokeeritud sellisest avalikust arutelust partnerite vahetusest.
Charlie seletab: ‘Me kasutame google kalendrit, et meil oleks ülevaade õhtutest. Kes saab Tv ja kes on mis magamistoas.’ Ta ütleb: ‘Ei ole ju nii, et on olemas vaid nii natuke armastust ja et ta tahab seda anda ainult ühele inimesele. Ma võin armastada nii palju inimesi kui mu südamesse mahub ja tuleb välja, et sinna mahub päris mitu. Ma arvan, et sellel pole piiri.’
Fidgen räägib siis ka Belgia seksiterapeudiga Esther Pereliga, kellel on radikaalsed lähenemised suhetele, ning kes ennustab, et monogaamia võim on vähenemas. Perel nõustub, et ‘mitmepartneri suhted on tulemas pinnale, ning soovitab, et need saavad täiesti tavaliseks järgneva 30 aasta jooksul, kui mitte kümne aasta jooksul.’
‘Monogaamia on näidanud märkimisväärset vastupidavust. Need suhte pioneerid vaatavad nüüd üle armastuse reeglid selleks, et promoteerida seksuaalset ausust ekslusiivsuse asemel,‘ ütlesFidgen. ‘ Kui inimesi saab selles veenda, et see on rakendatav mudel, siis monogaamiast saab lihtsalt valik mitte vaikevariant.
Ta küsib: ‘Kas tõeline armastus tõesti tähendab, et peame hülgama kõik teised armsamad? Paljud meist eeldavad, et tavalised tõsised suhted sõltuvad seksuaalsest truudusest. Mis siis juhtub kui me avame oma meeled ja oma suhted?’
Programm viitab briti sotsiaalseid arvamusi ühest uuringust, mis leidis, et 80% inimestest ikkagi arvab, et see on vale. Fidgen aga räägib Esben Esther Pirelli Benstadiga, seksieksperdiga, kellel on radikaalne lähenemine suhetele, mis ennustab, et monogaamia võim on kahanemas ja vähenemas.
Programm ei uuri polügaamsete suhteid ja lapsi. Figden ütles, et ‘ta ei soovi astuda debatti kus ta peaks ütlema, mis on parim ühiskonnale või kas me oleme geneetiliselt programmeritud omama ühte partnerit või mitut. Me vaatame armastuse reegleid. Kõik armastajad või armukesed või armsavad soovivad ühte asja – olla õnnelikud.’
Ta ütles: ‘Me ei näe mingeid vastuolusid, et armastada rohkemat kui ühte sõpra. Keegi ei palu meil armastada vaid ühte oma lastest? Miks see ei peaks siis olema erinev romantilises armastuses?’
Dokumentaal uurib kuidas paarid ‘avatud suhetes’ saavad hakkama armukadedusega. Charlie ütleb, et ta oli nii õnnelik kui ta abikaasa armus Sarahsse. Naised ütlesid, et nad küsivad luga oma kolmelt partnerilt enne kui nad lähevad ‘kohtama’ kus nad võivad avastada uue potensiaalse sekspartneri.
Teine osaleja Alice, keda intervjueeriti programmi jaoks, ütleb, et ta oleks õnnelik jätta oma meespartner oma lapsi vaatama kui ta läheb otsima ‘kerget seksi’ (casual sex).
_____________________________
Minu isiklik kommentaar
2008. aastal sattusin Zeggi ökokülasse, kus praktiseeritakse vabaarmastust ja polügaamseid suhteid. Selle külas on ka ‘armastuse maja’ ning seal on iganädalased ‘flirtimise peod’. Majas on erinevad numbritoad, kus siis inimesed võivad vabalt kokku saada ja teha seda, mida hing ja keha ihkavad. Selle küla üks peamiseid eesmärke on olnud läbi aastate ühendada seksuaalsus ja vaimsus. Kas see on neil õnnestunud, selle jätan teiste arvustada.
Kuna olen õppinud antropoloogiat, siis meie õppeprogrammigi oli pandud palju lugusid näiteks erinevatest kultuurilistest näidetest, kus polügaamia on rohkem praktiline võti kuidas tavaelu toimima panna jätkusuutlikult.
Võtke näiteks Tiibetis perekonnad, kus mehed on osa ajast karjadega mägedes. Osades külades on siis kokkulepped, kus mehed jaotatakse kaheks ja ühed on mägedes ja teised hoolitsevad ja on perede ja naistega. Seega võib ühel naisel olla kaks kuni kolm meest. Kui sünnib laps, pole oluline, kes on lapse isa, sest kõigi laste eest hoolitsetakse võrdselt.
Kui ma hakkasin ise antud teemat avastama, siis loomulikult sain päris suure hukkamõistu osaliseks (arvustajateks inimesed, kes olid ise ‘tavasuhetes’ nimetades mind litsiks). Selles avastusretkes kasvasin endaga totaalselt konflikti, kuni jõudsin Hawaii kohaliku ravitseja juurde, kes andis mulle tagasisidemeks, et see võib olla koguni osa minu suuremast missioonist, niimoodi aktiveerida inimesi – ehk olla mitme inimesega üheaegselt suhtes ja vabas voolamises.
Kui ma seda jälgisin, siis võis see tõesti tõsi olla. Korduvalt ja korduvalt olin olnud koos erinevate meespartneritega, seejärel lõpetanud suhte, ning peale seda leidsid nad praktiliselt kohe kui mitte samal ajal oma uue perfektse pikaajalise partneri, paljudel on nüüd ka lapsed.
Minu küsimus talle oli: ‘Miks on mul nii raske leida ühte ja püsivat parnterit? Ning tema küsimus mulle oli: ‘Kas sul ongi teda sel kujul vaja? Ehk oled loomulik polügaam?’
Sellele lisaks tuli minu ellu lisateema, milleks on biseksuaalsus. Nüüd proovisin siis kokku panna – kõik need erinevad osad. Mul oli võimalus elada ja suhtes olla koos ühe imelise naise ja mehega Hawaiil kuu aega. See on olnud üks kõige toimivam ja õnnelikum aeg mu elus. Meie vahel toimis totaalne usaldus, hoolimine ja ausus. Lisaks praktiline elu olu oli väga palju kergem ja mõnusam, sest selles oli totaalne koostöö.
Selle koosluse toimimise võti oli aga see: meil olid kõigil väga sarnased maailmavaated, olime kõik väga teadlikud ja seksuaalselt terved ja emotsionaalselt tasakaalus inimesed. Me ka teadsime, et see saab olema vaid see kuu aega. Selle aja jooksul ei kogenud ma kordagi armukadedust, draamat, või petmist.
Armukadeduse juured tulevad sellest, kui inimene on ebakindel iseendas ja oma väärtuses. Kui see on paigas, on minu arvamus, et armukadedus on võimatu.
See kogemus andis mulle julgustust, et see pole ainult utoopia, vaid reaalne võimalik reaalsus, kui seda valin. Ise arvan, et naiste jaoks on väga naturaalne olla nii naise kui mehega ning see tegelikult tasakaalustab naist väga imeliselt. Kuigi see ei pea kõigile sobima, võib see olla võimalik valik.
Edaspidi olen oma maailmaseiklustel kohanud väga avatud ja sageli sellise suunitlusega elavad paare ja inimesi. Seda oli hea kogeda, et ma pole ainus ning meid on veelgi. Paljud unistavad kooselust sellelaadses kogukonnas. Mis ei oleks siis hippide koolkond, vaid teadlik koosloome igal tasandil koos vastutuse ja kohaloluga nii vaimus kui ka kehas.
Siis mõtlengi, et kas ühe inimesega sügavsukeldumine suhtesse nagu ma olen ette kujutanud, on lihtsalt utoopia, lihtsalt mingi siire, mis pandi meisse religioonide ja muude süsteemide poolt või on see midagi muud? Sest üks on kindel, see monogaamia utoopia (vanal kujul, kus teistega seksuaalselt olla ei tohi) hoiab väga paljusid inimesi raamides ja kastides, kuigi võib olla sobiv ka osadele.
Võtke näiteks ausus. Vaadake seebioopereid ja viige sinna sisse totaalne ausus. Kogu seebiooperi mõte kui selline kaob ära. Draama kaob ära. Kui kaks inimest suhtes kogevad, et armuvad samal ajal ka kellessegi teisesse, siis ei tähenda see seda, et ühe peaks kohe maha jätma või varjama. Kuhu selle varjamisega oleme jõudnud.
Mulle meeldis selle teema käsitlus ‘Suur Gatsby’ filmis. Kõik petsid kõiki, isegi avalikult ja kui läks tõsisteks valikuteks südame järgi, oli draama platsis ja omandihimu lõi laineid üle pea. Mis lõpuks tekitas veelgi rohkem draamat.
Minu nägemus ja tunne on, et monogaamia võib välja surra varemgi kui kümne aasta pärast. Me avardume vaimus ja kehas ning kiiremini kui me oskame seda endale ette kujutada.
Selles avardumises hakkame elama hirmuvaba elu, kus pole reegleid, on vaid omavahelised kokkulepped ja avatud lahke suhtlemine. Kus inimesed kasutavad 4 V süsteemi, mis paneb aluse jätkusuutlikule harmooniale ja tasakaalule igal tasandil meie elus. (Kui soovid seda süsteemi, siis ühine minu uudiskirjaga kodulehe esilehel).
Loomulikult jääb igaühe valida kas ja missugune suhtevorm talle sobib. Oluline on selle koha pealt olla tolerantne. Kui keegi valib midagi harjumuspärast ja see teda õnnelikuks teeb, siis miks mitte ja kui mitte, siis laseme ka neil olla ja elada omas?
Kõige suurem maailma muundumise võti ongi tegelikult EKSTAAS ja ÕNN. Ning moodused kuidas selleni jõuame on igaühe enda valida. Kui need valikud on tehtud teadlikkuses, tasakaalus ja aususes nii iseenda kui teiste suhtes, sealjuures hoolivalt, võib see olla üks peamisi võtmeid maailma liblikaefekti aktiveerimiseks.
Nii, et võibolla on siis aeg käes, kus ka suhetes tuleb muutuda Puhhiks, ning mitte võtta see või teine, vaid mõlemad!
—————–
Jaga minuga oma mõtteid ja kogemusi monogaamiast ja polügaamiast?
Kuidas sina näed tuleviku ‘suhte mudel‘ kujuneb?
Mis suhte vorm sinu jaoks praegu toimib? Ja kui toimib, siis miks?
Aitäh sinu tähelepanu eest. Kui see artikkel sind puudutas, siis palun jaga seda oma sõpradega ja kommenteeri siia alla!
