Ma ei tea kas teie olete selle peale mõtelnud, aga need kaks: tähtsus ja tõsidus teevad elu üsna keeruliseks ja raskeks. Olen viimasel ajal vaadanud palju filme, ning väga lahe on näha seda kuidas inimesed, kes ei pea midagi kedagi ülitähtsaks või ei võta elu ülitõsiselt, neil kuidagi mänguliselt õnnestub kõik? Millest see tuleb?
Tähtsus
Kui minna psühholoogia rada pidi, siis seal jõuaksime osaliselt ka selleni, kui oluline on tähtsus egole. See on egole osaliselt nagu nurgakivi. Mis siis juhtub kui see nurgakivi ära võtta? Kogu see loss, mis on sellele ülesse ehitatud, vajub ka kokku.
Ootused
Tähtsuse üks lisanurgakivi on ‘ootused’. Ootus on nagu pilt, eeldus, mida me loome oma teadvuses. Pildid ja ootused aga ‘külmutavad voolamise’. Need on nagu keset jõge kasvavad jäämäed, mis ajaga paisuvad ja paisuvad. Lõpuks ei näe enam ei jõge ega teist kallast, sest kogu ‘ootuste pundar’ on kõik muu ära katnud ja enda alla võtnud. Kui meil on ootused, siis ükskõik mida see teine inimene teeb, see pole piisavalt hea või piisavalt sobilik, sest juhtub harva kui see läheb sinu pildiga kokku.
Hukkamõist
Hukkamõist on järgmine nurgakivi. See on see osa meist, mis kategoriseerib kõike kastidesse. Pole vahet kas positiivne või negatiivne, sest ka positiivne kompliment on tegelikult hukkamõist. Lihtsalt teises äärmuses. Hukkamõistud on nagu väiksemat sorti kivid jões.
Kaardimaja lammutamine
Mis juhtub siis kui võtta ära kõik need nurgakivid? Siis tekib tühiruum. Sinu eluväe jõgi voolab vabalt. Sa saad luua hetkeliselt ja kohe. Mitte miski ega keegi ei takista sind. Kui midagi ei kuku välja nii nagu mõtteis mõlgutasid (kuid see ei tähenda, et sa sellesse kui pilti kinni jäid), siis lihtsalt kehitad õlgu ja vaatad mis veel võimalik on. See on nagu laps liivakastis, kes lihtsalt proovib teha ilusaid liivakooke üksteise järel. Üks ei ole parem kui teine. Kõik liivakoogid on ühtemoodi ilusad, isegi kui ei kuku päris korrektselt välja.
Tõsidus
See on üks moodustest kus mingi mõttevorm või pilt on meid üle võtnud ja me ei mõtle enam oma peaga ja ei tegutse oma südamega. Sest kui inimene on täiesti kontaktis iseendaga, kogu aeg ning kuulab kõike mis tema sees või ümber toimub, siis pole võimalik, et ta on tõsine.
Eluenergia ja vägi on mullitav nagu lapse naer. Isegi kui ta ei naerata, on ta muigel, sest elu on naermist väärt. Elu on naerupall. Keksiteraapia ja õndsus. Elu on lausa naerukramp. Tõsidus on nagu keegi oleks valatud pigiga üle ja ei saa liikuda või peab marjonettnukuna liigutama ennast nii nagu näidendis sobib.
Naer ja kergus ning lõbusus loob loova energia ja keskkonna, mis omamoodi paneb kõik enda ümber liikuma.
Inimesed kes on lõbusad ja kes ei oma tähtsust, on need uue ajastu loojad, kes loovad kõike mängleva kergusega. Mida iganes on järgmise koogi tegemiseks vaja, siis tehakse vajalikud sammud ja valikud selleks.
ÕIGED KOODID
Eile oli huvitav juhtum. Mu ingliskeelse lehe vasakpoolse ääre peal kadus paar linki ära. Ma muidugi ka ei salvestanud neid. Läksin eestikeelse lehe peale ja vaatasin selle koodi. Mõtlesin, mis oleks kui ma selles koodis vahetaksin keele ära ja veel paar asja? Läksin tagasi ingliskeelse lehe peale ja proovisin järele. Minu imestuseks ilmus uus link, mis ühendaski ingliskeelse lehega. Ma oli nii õnnelik nagu üks väike laps, kes on avastanud selle kuidas maailm on kokku pandud.
Elus on samamoodi, kui sa paned erinevad osad kokku ning need koodid omavahel ei sobitu, siis ei loo sulle oodatud vormi. Sul on vaja täpset asetust ja õigeid koode üksteise järgi, siis lood selle universaalse vormi, mida oled valinud.
Kindel on see, et tähtsus ja tõsidus on kaks koodi, mis sinu loomevormis tekitab segadust ja ‘errorit’. Usun, et isegi kodulehtede tegemisel tuleb olla lõbus ja tähtsuseta nii nagu lasteaialaps liivakastis! Siis loomegi kooke, mille nimedeks on ÜLLATUS!
