Mõned inimesed peavad lugusid välja mõtlema ja siis neid kirja panema. Mina elan lugusid ja siis panen need kirja. Mul on nii palju lugusid, et ma vahest jooksen lugudega võidu, et neid kirja panna. Nüüd ostsin märkmiku kuhu panen kirja kõik ideed. Selles mõttes on blogi hea kanal, kuhu neid koguda ja kus neid jagada.
Huvitav on ka see kuidas inimene on võimeline kõigeks. Eelneva 6 kuu jooksul kirjutasin iga nädal suurema sissekande online kursusele. Vahest oli sellega sammu pidamine katsumus. Nüüd olen võtnud nõuks proovida terve kuu aega võimalusel pea iga päev blogi kirjutada. Ilma, et ma punnitaksin on iga blogipostitus miinimum ca 1000 sõna pikk. Ning see on tõesti nagu muskel, mida rohkem treenid, seda kergemaks läheb! Wow.
Täna oli selline päev kus lugu tuli minuni. Ma oleks soovinud, et mul oleks olnud kaamera ja oleksin saanud kõike filmida. See oli sõnulseletamatult kirjeldamatu. Enne kui uksest välja läksin siis veel hetkeks peatusin, et kas võtan fotoka kaasa või mitte. Otsustasin, et mitte. Et jätan meelde ja kui on hea lugu siis lihtsalt kirjeldan. Kas olete pannud tähele, et kui tehnikaga ei jäädvusta, olete rohkem kohal ja naudite hetke? Hawaiil tegin samuti erinevaid päevasid, kus kõndisin nimelt ringi ilma fotokata. Ja see intensiivistas elu kogemist kordi.
Minu jaoks on iga hetk seiklus. Ning ma olengi nagu väike laps liivakastis. Iga liivatera pakub mulle huvi ja kuidas neid kokku kleepida, et kooki teha, see on küsimus!
Kohe kui ma siia kolisin, kutsusid mind kaks naabrinaist õhtusöögile. See oli kuidagi üllatav ka praeguste pereliikmete poolt, sest nemad polnud seda kutset saanud (nad on siin aastaid elanud). Mul võttis pea 1 kuu aega, et see vastu võtta, sest elasin oma ellu siin sisse ja mu graafik muutus päris tihedaks. Ühel õhtul otsustasin, et peale pikka jalgrattasõitu lähen vaatan kuidas neil läheb ja mis põnevat toimub. Nad kutsusid mind kohe sõbralikult sisse ja pakkusid oma salatit. Ning nii jäin ma sinna istuma mingi pea tunniks vist.
Täna leppisime kokku, et sööme koos õhtust. Mina tõin salati ja magustoidu, nemad ülejäänud õhtusöögi. Kaks naist kes on geid ja elanud koos 16 aastat. Mõlemad pärit Kanadast, ning juured ühel Ukrainas, teisel Norras (siin olles on tunne, et kõik on otsapidi eurooplased). Kolisid täielikult Mehhikosse ja praegu rendivad väikest majakest siinses kogukonnas. Armastavad Mehhikot – päikest, sooja ning inimesi ja nende lahkust. Jane töötab kinnisvaramaaklerina ning Janet on vabatahtlik erinevates organisatsioonides.
Neil on kaks armsat koera ning olles nende universumis hakkasin ma küsima kuidas nende kooselu on nii kaua püsinud, mis on nende võti? Ja vastuseid mida nad minuga jagasid, tõid mulle pisarad silma.
Seal ta siis oli. Naine 50ndates. Seisis minu ees. Ühe rinnaga. Ja ta ei varjanud seda. Tal oli seljas lühike topp ja oli näha, et tal on vaid üks rind. Ja ta seisis seal käed puusas vaatas mulle uhkelt otsa ja hakkas oma lugu jagama.
Janetil avastati aastaid tagasi rinnavähk. Peale seda avastati veel 4 erinevat tüüpi vähke, üks hullem kui teine. Mitte mingit elulootust ei antud. Ta hakkas sellel teel kõndima ja tema elu fookus muutus. Ta seisatas iga kord kui tuli uus teatis erinevatest vähitüüpidest, mis tal avastati. Ta sai aru, et vähk oli talle sõnum. Ta jätkas uurimist ja küsimist. Tegi mis vajalik oli, tema ratsionaalsus muundus läbi jooga ja mediteerimise, ning ta ‘maandus esimest korda endasse.’
Tasapisi muutus kõik tema elus. Ta ei jahtinud enam seda, mida ei olnud selles hetkes.Ta ei pannud fookust sellele, mida ei olnud, vaid sellele mis oli, isegi kui see mis oli, see polnud tema silme ees just sel kujul ja sellises vormis nagu tema seda endale ette kujutas või arvas, et tal vaja on.
Ta ei kiirustanud enam. Kui ta jäi kuskile hiljaks või keegi teine hilines, ei teinud ta sellest suurt numbrit. Teda ei huvita kui palju raha tal on, mis tema jaoks peamine on, on kaks asja: et oleks katus pea kohal ja inimene, kes teda armastab. Muu pole oluline. Kas see katus on väikse hüti katus või kus iganes kohas, see pole oluline.
Kui ma eile veel küsisin kas tõeline armastus on olemas, ma arvan, et universum just täna vastas mulle. Jah armastus ei ole illusioon. See on tõde ja ka sellises mulle tunduvas ‘utopistlikus ideaalis’ otse minu silme all eksisteerimas ja erinevates vormides – mehed ja naised – naised ja naised ning kusalgi lähikonnas pidavat isegi kaks naist ühe mehega elama!
Samal ajal kui Janet seda lugu jutustas, oli Jane väljas ja võitles sipelgatega, kes tänu suurele vihmale olid leidmas teed maja sisemusse. Ta oli seal väljas nagu tõeline gentlewoman, hoolitsemas selle eest, et Janetil oleks mõnus kodu, kuhu sipelgad sisse ei tungi. Imetlusväärne kas pole? 5 minuti pärast oli ta tagasi nagu tõeline Jane Tarzani dzunglist ja tundis end hästi. Ta lihtsalt kommenteeris käsi pühkides: ‘Noh ka paradiisis on omad mõnud!’
Selle aja jooksul kui seal istusin, pakkusid nad mulle ideid ja võimalusi ja panustust mis täiesti tundus üle võlli. Mulle pandi kaasa väike toidupakike, koos triikrauaga, mida laenasin;) Mulle loeti sõnad peale, et olen iga kell oodatud. See lahkus lausa uputab siin!
Küsisin neilt palju küsimusi mida nad siis teevad kui konflikti satuvad ja erinevused asjad lahku ajavad?
Üks neist jagas, et tema peab minema jalutama ja õhku saama ja enda sees selgusele jõudma, teine aga tahab kohe asja käsile võtta ja korda teha. Üks on puhtuse friik, teine ei hooli väga sellest jne, jne. Siis leiavad selle keskse tee ja lasevad teisel olla see hull või friik.
Kuid nendele erinevustel ei lasta kasvada üle pea ja rõhk ei ole mitte sellel, mida ei ole, vaid mis on praegu olemas. Kui küsisin, mis on nende kooselu saladus, siis nad mõlemad ütlesid – et peamiselt on selleks täielik teadlik pühendumine.
Jane oli kaks korda ka Janetile teinud abieluettepaneku, aga Janet oli ei ütelnud ja ütles, et ütleks ka edaspidi. Et mis see siis tähendab? Et kõik inimesed, keda nemad enda ümber teavad ei ole keegi püsivas abielus ja on juba kolmandat korda abielus.
Laste asemel on neil koerad ja elu on rahulik. Järgmisel nädalal tähistavad nad oma 16. kooselu aastat. Need pole kõik olnud õnnelikud – selles on olnud üksjagu katsumusi – nii vähkidega võitlemist, kui koera kaotust kui erinevaid takistusribasid. Kuid nad on otsustanud sellest koos läbi tulla maksku mis maksab. See on lihtsalt uskumatult imetlusväärne!
Samuti on nad aru saanud, et sellega ei jõua kuskile kui lihtsalt iga katsumuse eest lõpetad suhte ära, sest järgmises suhtes seisad selle sama katsumusega nagunii silmitsi. Ehk mis siis kui võtta ette ja käsile see mis on ning teha sellest see unistuste seiklus suhtes? Kui nii valida, siis saab üle kõikidest katsumustest ja vanad mustrid saab täielikult ja kergelt lahustada ning iseenda väesse ja harmooniasse veelgi rohkem siseneda. Nad vaatasid mulle mõlemad pea korraga otsa ja ütlesid peaaegu ühest suust: see on võimalik Crystal, me elame seda!
Mõtlen mis sõnumit siis universum mu välises maailmas viskab? Viimase kuu aja jooksul olen kohanud veel lisaks neile 4 paari (teised olid mees ja naine partnerid) kes kõik on leidnud oma unistuste partnerid ja elavad tasakaalukalt ja harmooniliselt koos. Jah mis mul kommenteerida, see on tõeline LILA – sanskriti keeles tähendavat see imelist maagilist mikro ja makrokosmose tantsu. LIla on juhtumisi ka laeva nimi, mis saab olema osaks uuest dokumentaalfilmist.
Üks on kindel, et kui nii palju inimesi universum mulle peopesal ette näitab, ta näitab, et kõik on võimalik. Kas ja kuidas seda luua, oleneb nüüd kunstnikust. Millise lõuendi ta valib ning millised pintslid ning millised värvid ja peategelase või peategelased. Ning kas ja millal maalima hakkab!
——————————
Jaga minuga kas ja mis mõtteid see lugu sinus tekitas?
Kas sooviksid suhete teemadel inspiratsiooni ja võimalusi kuidas see enda jaoks toimima panna? Selle kohta loe siit!
Aitäh sulle armas teekaaslane, et sa loed ja innustad mind oma lugusid jagama ja sinu omasid kuulama!
Ole see lugu, mida sa soovid maailmas näha!
Kui soovid minult veelgi erilisi nippe, kingitusi ja lugusid, ning ka kõige värskemaid otse oma postkasti, siis esilehel saad panna oma nime ja emaili kirja mu uudiskirja listi! Tee seda südamega!
