Praegu oma nädalale tagasi vaadates tundub nagu ma tulin kiirendama oma aeglustamist, nii nagu mu seiklusõde Katrin Haiba kunagi ütles kui ta Mehhikosse mu Wantrakursusele tuli.

Ma tundsin tõeliselt nagu see oleks olnud minu mesinädalad iseendaga NYCis. Ma sain sisse magada ja magasin ca 8 – 10 tundi pea iga öö – milline luksus!!! Ma töötasin online nii palju kui suutsin ja kohtusin inimestega vahepeal, käisin uudistamas uusi kohti ja seiklemas ning ka uutes kohvikutes.

Avastasin uusi kohti ja kohtusin uute inimestega linnas. Mu tempo oli nii palju rahulikum ja ma olin palju rohkem maandatud. Peale ülitihedat töötamist viimase 4,5 kuu jooksul Eestis, oli see transiittsoon väga vajalik.

Esimeste ööde jooksul ma magasin isegi 10 – 12 tundi. Enne kui Eestist lahkusin ma magasin võibolla 2-4 tundi iga öö ja mõnikord pidin isegi ööd vahele jätma, et kõik tehtud saaks. Ma arvan, et mu keha ütles mulle, et hoolitse enda eest. Ma rentisin väikse toa Brooklynis oma sõprade pool ja nautisin vaikust ja rahu isegi kui tegu oli NYCi ja Brooklyniga. See korter asub väga viienda avenüü lähedal, mis on peamiselt hispaaniakeelse elanikonna päralt. Inimesed tundusid väga kiirustavad ja mitte väga õnnelikud. Ma saan aru – elamine NYCis on väga kallis. Samas on sul terve maailm peo peal. Inimesed on üldiselt väga sõbralikud ja avatud ja väga kerge on natuke lobiseda ja küsida inimeste lugude kohta – kuidas nad siia tulid ja mida nad selle linna puhul imetlevad.

Stressi lahustamine vihmaga

Nädala keskel tuli väga kõva vihma ühel päeval. Tulin rongijaamast välja 36ndal tänaval Brooklynis ja pidin kõndima kuni 47ndani. Kui ma koju jõudsin olin märg nagu kassipoeg ja täiesti ära külmunud ja ülistressis. Ma hakkasin väga imelikult värisema ja hingama väga kiiresti. Ma ei saanudki aru mis toimus, nii et läksin igaks juhuks rahunema sooja vette ja vanni.

Üks mu sõpradest seletas, et mul oli arvatavasti sisemine stressi ‘metaboliitide’ kokkujooks, kuid kuna see möödus kiiresti, siis see tähendab, et ma olen tegelikult ikkagi hästi hea ja tugeva tervisega. Mu kehal oli selline hull stress ja pinge Eestis, et nüüd oli aeg lahustada vanad jäägid.

Hiljem Mehhikosse jõudes mul olid ka veel järele jäänud reaktsioonid, mis olid üsna sarnased sellele, mis juhtus NYCis ja see juhtus  iga kord kui ma tulin ookeanist välja. Ise arvan, et peamine probleem oli ka see, et ma ei saanud lõpus enam regulaarselt käia looduses ja samuti teha oma regulaarseid individuaalseid vee treeninguid. Tuleb välja, et merineitsile maa peal on see ikka ülioluline detail. Kui ma esimest korda ookeanisse sain Mehhikos, siis ma oleks olnud nagu kuival ja lausa ahmisin endasse nii vett kui ka õhku ja päikest.

Eesti naiskunstnik

Minu üks kõrghetki oli ka seekordsel külaskäigul armas pärastlõuna kui ma Union Square väljakul läksin mööda väiksest müügiputkast, mille peal oli nimi – Kristiana Pärn. Ma lähenesin ta müügiletile ja küsisin, et kas selle koha omanik võib olla Eestist. Ja loomulikult seda ta oligi – seisis otse minu ees täies elusuuruses. Me rääkisime elust ja kunstist, New Yorgist. Ma olin nii inspireeritud tema kunsti nägemisest ja ideedest ning samuti kuidas ta on selle käima saanud ärina. Tõesti imetlusväärne. Seega kui sul pole veel täit selgust oma jõulukinkide ideedega, siis palun vaata tema lehte ja uuri võimalusi:  www.kristianaparn.com

Õhujooga New Yorgis

Me käisime ka uurimas ühte uut joogakohta. Minu jaoks on tavajooga olnud alati väga igav. See on sageli liiga tavaline ja aeglane. Kogu aeg tee ühtesid ja samu liigutusi. Aga õhujooga on midagi muud. Seal ma saan ennast proovile panna ja täiega kaifida enda keha kogu arengut ning iga kord õppida midagi uut. Meie käisime seekord siis proovimas Aerial Yoga tundi kohas nimega Om Factory. https://www.omfactorynyc.com/

Eestis käisin Karina Yoga tundides Tallinnas ja need meeldisid mulle ka väga väga, kahjuks kõige lõpus ajakava ei klappinud enam.

Nüüd New Yorgis oli ka tore kogeda teist õpetajat, teise õpetamise stiiliga. Tema tund algas väga aeglaselt ja rahulikult, samal ajal aga andes ka väga katsumusterohkeid liigutusi. Õpetaja oli väga toetav ja kogu aeg andis ka kergemaid versioone erinevatest harjutustest. Kõik rippuvad riidekangad sai kohandatud iga osaleja pikkuse järgi. Tund kestis 1 tund ja 15 minutit. Paar päeva takkajärgi olid lihased valusad, sest viimased kaks nädalat jäi mul mitu trenni endal vahele. Lisaks tulid paar sinikat, mis on selle ala juures väga tavaline.

Peale seda me läksime sööma ühte väga tervislikku kohta, kus sa saad ise panna kokku oma taldrikutäie tervisetoitu. See oli ülipopulaarne ja järjekord ulatus peaaegu uksest välja. Minu arust võiksid sellised kohad olla igal pool, nagu vegetarian Mac Donalds. Ma sööks igal pool seda.

Peale seda oli meil ärikohtumine Katriniga Mehhiko kohta ja ühes Itaalia restoranis saime maista nende imelisi hõrgutisi ja üks neist oli muidugi orgasmiline tiramisu.

Eesti kultuur New Yorgis

Viimastel kordadel kui olen New Yorgist läbi kulgenud on mind alati kutsutud Eesti Majja, kuna seal on olnud põnevaid sündmuseid. Eelmine kord kohtusin Eesti presidendiga, nüüd siis Curly Stringsi grupiga. Ma nuputan, et kes järgmine kord ette tuleb?

Seekordsete tipphetkede hulka kuulus ka Eesti Maja külastus New Yorgis. Kõigepealt vaatasime Uno Habakuke poolt valmistatud maalide näitust. Need on lihtsad, aga täis eestilikku mahlakust. Pärast seda algas Curly Stringsi kontsert. Ma polnud neid kunagi varem esinemas näinud ja nad on praegu Eestis super populaarsed.

Kui tore oli näha tervet punti noori tegemas seda, mida nad armastavad 100% ja kui kohal nad olid ja kui ilma hirmuta. See on uus generatsioon noori, kes usuvad endasse, hakkavad elama oma unistust, selle asemel, et jahtida ühiskonna või kultuuri poolt sisse kodeeritud unistusi. Nad olid väga mängulised ja kõige lõpus saime isegi koos pilti teha. Oli väga tore olla nende energiaväljas.

Uuri nende muusikat siit:

Samal ajal kui ma kuulasin nende muusikat ja kontserti – tulid mulle pisarad silma. Sain aru kui sügavalt ma armastan oma maad, minu Eestit, selle juuri ja oma kultuuri. Arvan, et see kontsert oli mu viimane hoo’ponopono seeria Eestiga. Olen nüüd andeks andnud kõik paha, olen ütelnud, et anna andeks ja armastan sind, suur tänu.

Kohtamised ja kohtumised New Yorgis

Pildil on minu armas sõber Michael, kes on pärit Jamaicalt, aga kes näeb välja nagu tõeline Hawaii kuningas. Ma nii imetlen teda kui meest ja kui isikut. Küll mul on vedanud, et teda tunnen!

Iga kord kui ma olen NYCist läbi kulgenud, siis on olnud mul mitmeid kohtamisi ja kohtumisi, nii vanade kui uute tuttavatega. Sel korral olid asjad teisiti. Mul õnnestus kohtuda vaid kahe, kolme eelneva kontaktiga ja ühe täiesti uue inimesega. Oli tore kogeda, et üks neist, kellega olime ka olnud kaugpartnerluses, kuid nüüd enam mitte, oli kõik oma elus käima saanud igal tasandil. Kristallaktiveerumine täiega toimis.

Minu jaoks oli seekord ka teha NYCi taaskäivitus ja mingid asjad ära puhastada ja uued aktiveerida. Tunne oli hea.

Minu iseseisvuse deklaratsioon, mille tegin mais 2015, on tõeliselt hästi minu jaoks töötanud ja toonud mulle palju rahu ja armastust. Kohtumised, mis mul olid, olid tõeliste dzentelmenidega ja täidetud armastuse ja kohaloluga. Midagi, mida ma väga palju Eestis olles ei saanud kogeda. Meie maale on väga vaja tõelist Kuningate kooli. 

Uisutamine Bryant Pargis

Ma pole kunagi New Yorgis viibinud jõulude aegu, aga mul on alati olnud unistus Manhattanil olles uisutada. Nüüd seal ma siis olin – uisutamas Bryant Pargis oma uute ja eelnevate naissõpradega. Mulle meeldis see nii väga, et isegi ülerahvastatus ei olnud üldse segav faktor. Kogu selle koha energia ja vibratsioon oli väga imeline. Väiksed poekesed tipitud jääplatsi äärde, mõned müüsid ka kuuma kakaod ja kohvi ning ka värskelt tehtud vahvleid. Kõik need lõhnad mis seal ka õhus hõljusid tegid selle meelolu väga rikkaks. Inimesed tundusid olema väga armastavas, lahkes ja viisakas olemises. Õhus oli tunda õnne ja rõõmu.

Tiirutades seal jää peal viskasin hetkeks pilgu ülesse suurtele pilvelõhkujatele, mis oma ninasid taevasse upitasid ja särasid nagu tähed. Mina – eestlanna – uisutamas pühapäeval Manhattanil, NYCis ja USAs – wow – ise ka ei uskunud.

Mind tutvustati kahele uuele sõbrannale ja loodetavasti saan nendega sidet hoida ja nendega taas kord kohtuda järgmine kord.

Tähelepanekud

Üks asi mida ma panin tähele esimeste päevade jooksul oli see, et kuna ma olin olnud ülikiires elamises ja olemises Eestis, siis mu graafik oli NYCis väga erinev. Mul oli palju tegevuse vaba aega ja mu meel oli hulluks minemas.

Mu meel hakkas otsima põhjuseid, mis on valesti ja mida ma peaksin koheselt tootma ja kui ma seda ei tee, siis ma kindlasti satun probleemidesse. Siis oli minu aeg kuulata ja vastu võtta kogu see info ja siis panna see kõik kokku mu enda kõnesse. Ma ütlesin oma meelele, et see peaks rahunema ja ma peaksin enda eest hoolitsema ja mul on vaja sellist vabamat aega ja seda transiitfaasi ja küll asjad varsti jälle kiireks ja tihedaks muutuvad, aga selleks, et see saaks juhtuda, mul on vaja korralikku ettevalmistusaega.

Ma tõin lagedale kõik põhjused, mis mu meelde tulid, et seda melletust maha rahustada.  Meel muidugi ei uskunud mind ja viskas sinna sekka hirmu, puudust ja igasugu ebastabiilsust. Mul võttis see terve nädala, et taltsutada seda meeletut meele energiat ja näidata kes on boss majas.

Ma sain ka aru, et enamus inimesi lähevad selle meeletusega kaasa ja see energia ja ebateadlikkus sööb nad ära. Kui sa ei lase sellel ennast ära süüa ja näitad talle, kes on boss, siis su elu jätkub tasakaalus ja isegi tugevamalt kui enne, kuna oled selleks ajaks silmitsi olnud oma hirmuga. 

Kodune ülesanne

Kuula oma sisemist dialoogi. Kui sul on seal sees käimas konflikt, siis proovi kuulata ja tähele panna kes räägib ja mis on arutelu teemadeks mis välja tulevad. Proovi leida keskmine punkt ja vaadata mis toimib sinu jaoks ja kuhu sa liigud ja tee see selgemaks oma sisemisele häälele. 

Just täna kuulsin kedagi ütlemas – võti fookusele on tegelikult pühendunud olemine. Kui see saab olemas olema, siis ülejäänud maailm on põlvedel ja kohtub sinuga poolel teel.

Olen Crystal Ra Laksmi. Mulle meeldib ‘transiitida’ maade, kontinentide ja ajatsoonide vahel. Mõnikord see muutub väga raskeks mu kehale ja mu olemisele, aga nüüd ma olen targem. See on ka ühest põhjustest, miks ma võtsin tervelt 1 nädala, et kohaneda NYCis ja Põhja Ameerika kontinendiga. See on nagu mäkke minek või alla tulek – iga meeter korraga.

See oli väga tark otsus. 5 kuud  ja palju linnasid ja maasid on selja taga, mille järel olen taas kord Mehhikos. Külastasin Los Angelest, New Yorki ja Soomet nii nagu ka Türgit ja enamus aja olin küll Eestis, aga isegi Eestis olles sõitsin ka kogu Eesti risti ja põiki läbi (Saaremaa, Viljandi, Tartu, Pärnu, Haapsalu, Rakvere, Tallinn, Türi, Paide jne). Selline on uue ajastu mustlasrändaja elu. Ma olin nii väsinud reisimisest, et proovisin seda seekord lausa vältida.

Mis oli aga väga vahva ja kohati naljakaski oli see, et olin pannud omale kirja, et mul on skype kõne ühe siin oleva kanadalannaga, järgmisel päeval  peale kohalejõudmist ja kohe hommikul vara. Aga maandumine oli nii uimastav, et unustasin selle kokkuleppe ära ja see tuli mul meelde alles järgmise päeva õhtul. Kirjutasin kiiresti kohe vabandava emaili kuna olin kaotanud tema telefoninumbri. Mõtlesin, et ta kindlasti ei vasta mulle enam kunagi ega taha minuga enam kunagi rääkida. Ja ma ei unusta kunagi oma kokkuleppeid ära. Ootasin 3 päeva ja ei mingit vastust. Neljandal päeval tuli vastus, et ta unustas ka selle ära ning lisaks siis polnud netis käinud mingi 3 päeva ja ta hoopiski vabandas minu ees. Tere tulemast Mehhikosse! Armastan seda!

Järgmisel korral jagangi oma maandumist Mehhikosse ja oma esimestest kogemustsest siin peale pea 6 kuud eemaolekut. 

Teie hoidke ennast seal soojas ja tervena. Minu tervis tuli täielikult tagasi siin teisel päeval. Kadus nohu, köha ja kurk sai ka terveks. Õige kliima on ikka kõik ja muidugi mu armastatud ookean.

Sellel kuul proovin saada järjele kõik vanad Eestiga tekkinud töövõlad. Kui sul on aga vajadus teha minuga skype erakõne või siis soovid alustada minuga online koolitust, anna teada. Olen sinu jaoks olemas! Ajavahe Eestiga on 8 tundi, teie olete ees!